Sámediggeválga – láhkaásahus sámediggeválgga birra - gulaskuddan

Bargo- ja searvadahttindepartemeanta sádde dás gulaskuddamii láhkaásahusa evttohusa sámediggeválgga birra. Gulaskuddanreive ja láhkaásahusevttohus sámegillii biddjojuvvojit departemeantta neahttasiidduide golggotmánu álggus www.regjeringen.no/aid/dok/hoeringer

Gulaskuddanáigemearri lea vuosárgga skábmamánu 17. beaivvi 2008. Mii dáhttut maiddái ahte gulaskuddancealkámušat sáddejuvvojit departementii elektrovnnalaččat, dáidda e-poastačujuhusaide: guh@aid.dep.no ja nem@aid.dep.no

Bargo- ja searvadahttindepartemeanta čujuha ahte čađahuvvojit konsultašuvnnat Sámedikkiin láhkaásahusrievdademiid birra, ja ahte mielddustuvvon evttohusat rievdadit láhkaásahusa sáddejuvvojit gulaskuddamii ovttasráđiid Sámedikkiin ja Gielda- ja guovlodepartemeanttain.

Láhkaásahusa rievdadusaid duogáš

Sámelága deháleamos rievdadusat
Stuorradiggi mearridii 2008 giđa sámelága rievdadusaid, gč. Ot.prp. nr 43 (2007-2008). Mearriduvvon nuppástusat sámelágas leat eanaš ahte šaddá ođđa válgabiirejuohku, dan láhkai ahte dálá 13 biirre ovttastuvvojit 7 válgabiiren. Mearriduvvon lea mandáhtaid matematihkalaš juogadeapmi válgabiirriide. Dain gielddain main leat unnit go golbmalogis čálihuvvan jienastuslohkui, lea láhkarievdadeami maŋŋá dušše vejolašvuohta jienastit ovddalgihtii sámediggeválggas. Dássenmandáhtaid ortnet lea heaittihuvvon ja sámi jienastuslohku doahpaga sadjái lea boahtán Sámedikki jienastuslohku. Sámedikki válgaortnega rievdadeamit eaktudit rievdadusaid láhkaásahusas sámediggeválgga birra.

Mearriduvvon rievdadusat láhkaásahusas
Muhtun mearrádusat láhkaásahusas rievdaduvvojedje stáhtaráđis geassemánu 27. beaivvi ja borgemánu 22. beaivvi 2008. Dát guoská láhkaásahusa § 28 nuppi lađđasii listaevttohusaid gáibádusaid birra, ja ahte §:i 67a lea váldojuvvon sierra mearrádus das mo mandáhtaid galgá juogadit válgabiirriide. Dát láhkaásahusrievdadusat váikkuhit nominašuvdnaproseassaide mat álget 2008 čavčča ja dat ledje gulaskuddamis dallego sámelága rievdadusevttohusat ge ledje gulaskuddamis.

Oppalaččat deháleamos rievdadanevttohusaid birra mat leat láhkaásahusa álgoevttohusas
Departemeanta lea geahčadan oppa láhkaásahusa nu ahte dat heivehuvvo sámelága nuppástuhttimiidda. Dan geahčadeamis leat fuolahan muddet muhtun mearrádusaid láhkaásahusas vai dat čudjet nu ovttaláhkai go vejolaš válgalágain ja válgaláhkaásahusain, ja sohpet daidda rievdadusaide mat dain čađahuvvojedje ovdal jagi 2007 báikkálaš válgga. Dan lassin lea giella muhtun sajiid muddejuvvon nu ahte dat ii rievdat sisdoalu. 

Buot rievdadanevttohusat leat merkejuvvon láhkaásahusevttohusas. 

Dárkileappot deháleamos rievdadanevttohusaid birra
Guovdilis rievdadanevttohus lea dat ahte dat gielddat main leat golbmalogis dahje eanebut čálihuvvan jienastuslohkui, earuhuvvojit dain gielddain main unnit go golbmalogis leat jienastuslogus. Dát earuheapmi váikkuha sakka jienasteapmái ja gos jienastagat galget dohkkehuvvot, ja vel jienastanlihpuid lohkamii. 

Dan sáhttá skoválaččat ná govvidit:

	Jienasteaddjiid lohku jienastuslogus	Jienasteapmi gos		Jienastagaid dohkkeheaddji		Gaskaboddasaš lohkan		Loahpalaš lohkan
		O	V	O	V	O	V	O	V
	< 30	buot sajiin	ii vejolaš	L	ii guovdil	L	L	L	L
	> 30	buot sajiin	iežas gielddas	S	S	S	S	L	L

O = Ovddalgihtejienasteapmi
V = Válgadiggi
L = Válgabiirre lohkanválgastivra
S =  Gieldda sámeválgastivra

Dan vuođul evttohuvvo ahte ii válljejuvvo sierra sámeválgastivra dain gielddain main leat unnit go golbmalogis čálihuvvan jienastuslohkui, gč. §.17.

Gielddat main leat unnit go golbmalogis jienastuslogus -  Áigemuddu mearredit logu vuođđun jienastuslohkui - § 39a (ođđa)
Áigumuš dáinna rievdadusain láhkaásahusas lea sihkkarastit johtilat válgaloahpparehkenastima. Evttohus čuovvu sámelága § 2-3  goalmmát lađđasa rievdadeami mii dadjá ahte dain gielddain main leat unnit go golbmalogis jienastuslogus, lea dušše vejolaš jienastit ovddalgihtii.

Dán oktavuođas lea dárbu láhkaásahusas mearridit guđe áigemuddu galgá biddjojuvvot vuođđun jienastuslogu lohkamii, go das lea mearkkašupmi dasa ahte guđe gielddain galgá dollojuvvot sámediggeválgga válgadiggi ja guđe gielddain galgá beassat dušše ovddalgihtii jienastit. Departemeanta evttoha ahte Sámediggeválgga ovddit jienastuslohku galgá biddjojuvvot vuođđun. Vejolaččat sáhtášii bidjat vuođđun dan jienastuslogu mii lei geassemánu 30. b. guokte jagi ovdal sámediggeválgga. Departemeanta bivdá gulaskuddanásahusaid evttohit guđe áigemuttu berrešii geavahit vuođđun. Dát rievdadusat mearkkašit ahte gielddat main leat unnit go 30 olbmo jienastuslogus, eai galgga láhčit vejolašvuođa jienasteapmái dahje jienaid vuostáiváldimii válgabeaivvi. Dát gielddat galget dattetge láhčit vejolašvuođa ovddalgihtii jienasteapmái.
 
Jienasteaddjiid vejolašvuohta nuppástuhttitt jienastanlihpu - § 36 og § 39
Gulaskuddamis evttohuvvo ahte jienasteaddjit galget beassat nuppástuhttit evttohasaid vuorroortnega, ráddjejuvvon válgalistta bajimusevttohasaide (viđa bajimussii unnimus biirriin, eanebuid stuorámus válgabiirriin). Evttohusa ákkasteapmi lea ahte jienasteaddjit ožžot dainna lágiin stuorát vejolašvuohta váikkuhit Sámedikki persovdnačoahkádussii. Go dát vejolašvuohta ráddjejuvvo daid bajimusevttohusaide, de lea jáhkkimis ahte jienasteaddjiid divvumat váikkuhit dasa gii válljejuvvo.

Jienastanlihpuid eará nuppástuhttimat eai evttohuvvo. Ii evttohuvvo diktit sihkkut evttohasaid.

Ovddasvástádus lohkamis ja válgaloahpparehkenastimis válgabiirriin - § 62
Árvaluvvon rievdadusat § 62 (1) – (3) válddahallet gieldda ovddasvástádusa lohkamis ja válgaloahpparehkenastimis. Dain gielddain main leat golbmalogis dahje eanebut jienastuslogus, evttohuvvo ahte sámeválgastivrras galgá leat ovddasvástádus jienaid gaskaboddasaš lohkamis, sihke ovddalgihtejienaid ja válgadiggejienaid lohkamis. Dain gielddain main leat unnit go golbmalogis Sámedikki jienastuslogus, galgá sihke ovddalgihtii jienastemiid dohkkeheapmi, gaskaboddasaš ja loahpalaš lohkan dahkkojuvvot biirriid (Deanu, Kárášjoga, Álttá, Romssa, Narviikka, Steinkjera ja Oslo) lohkanválgastivrras. Dain gielddain main leat uhcit go golbmalogis jienastuslogus, lea nappo dušše vejolaš ovddalgihtii jienastit sámediggeválggas. Válgastivra galgá fuolahit ahte addojuvvon jienat galget sáddejuvvot rabakeahttá ja dalán sámediggeválgga gullevaš válgabiire lohkanválgastivrii.

Jietnaaddimiid, válgakoarttaid, beavdegirjji j.d. sádden - § 63
§ 63 rievdadusat evttohuvvojit danne vai lea čielggas maid juohke sámeválgastivra galgá sáddet,  guđe bargovugiid vuođul dat galgá dáhpáhuvvat ja galget jo jienat sáddejuvvot gieldda sámeválgastivrii vai njuolgga lohkanválgastivrii.

Olles mearrádus evttohuvvo rievdaduvvot deattuhan dihtii daid gielddaid geatnegasvuođaid, mat galget lohkat sámediggeválgga jienaid ieža, ja daid gielddaid mat galget dušše viidáseappot sáddet ovddalgihtejienaid.

Loahpalaš lohkan - § 66
Mearrádusat gieđahallet lohkanválgastivrra bargamušaid.

Ovddasvástádus addojuvvon jienastuslisttain § 12 (4)
Evttohuvvo ahte vuostáiváldis galgá leat ovddasvástádus das ahte jienastuslohkogáhppálagat dolvojuvvojit ruovttoluotta dahje duššaduvvojit maŋimustá guhtta mánu válgga maŋŋá. Ulbmilin lea bidjat ovddasvástádusa jienstuslohkolisttaid vuostáiváldiide amaset dát eai leava váruheamet.

Jienastanlihppokonfaluhtaid geavaheami birra válgadikkis
Departemeanta evttoha joatkit dan ortnega ahte geavahuvvojit jienastanlihppokonfaluhtat válgadikkis. Dát ortnet dattetge spiehkasta stuorradiggeválgga válgadiggeortnegis, ja man sivva lea dat ahte muhtun gielddaid válgadikkis, gč. ovddit ortnega, sáhtii oažžut nu uhcán jienaid sámediggeválgii ahte lei váttis ollašuhttit čiegus válgga gáibádusaid.

Go dál evttohuvvo ahte ii šat galgga sáhttit jienastit válgadikkis sámediggeválggas daid gielddain main leat unnit go golbmalogis jienastuslogus, de lea departemeanta eahpesihkkar das lea go seamma dárbu geavahit konfaluhtaid go ovdal. Mii oaidnit ahte jienastanlihppokonfaluhtaid geavaheapmi dušše ovtta válgii sáhttá váruheamet dagatit ahte jienastuslihput seahkanit go válggat čađahuvvojit oktanaga. Departemeanta ávžžuha gielddaid, ovddeš vásáhusaid vuođul, dieđihit dan birra lea go jienastanlihppokonfaluhtaid geavaheapmi válgadikkis Sámediggeválggas mielddisbuktán erenoamáš váttisvuođaid.
 

Dearvvuođaiguin

 

Petter Drefvelin (f.v.) ekspedišuvdnahoavda

Máret Guhttor ossodatdirektevra

Mielddus: Láhkaásahus sámediggeválgga birra - gulaskuddanevttohus

 

Kapihtal 1 Láhkaásahusa ulbmil ja doaibmaviidodat

§ 1 Láhkaásahusa ulbmil

Láhkaásahusa ulbmil lea láhčit dilálašvuođaid nu ahte sámi álbmot beassá válljet áirasiiddis Sámediggái friija, njuolggo ja čiegus válggas.

§ 2 Láhkaásahusa doaibmaviidodat

Dát láhkaásahus gusto sámediggeáirasiid válljemii.

Kapihtal 2 Jienastanvuoigatvuohta ja Sámedikki jienastuslohku

§ 3 Jienastanvuoigatvuohta
Sámediggeválggas besset buohkat jienastit, geain lea jienastanvuoigatvuohta gielddastivraválggas biirres, ja geat válgabeaivvi leat čálihuvvan Sámedikki jienastuslohkui biirii.

§ 4 Sámedikki  jienastuslohku

(1) Sámedikki jienastuslohku galgá girjejuvvot gielddaid mielde. 

(2) Jienastuslohku ráhkaduvvo daid jagiid, go lea sámediggeválga. Vuođusin geavahuvvo gieldda álbmotregisttar, maŋimus válgga jienastuslohku ja dat ohcamušat čálihuvvat jienastuslohkui dahje sihkkojuvvot jienastuslogus, mat leat boahtán maŋimustá válgajagi geassemánu 30. b. Álbmotregisttareiseválddis lea ovddasvástádus fuolahit ahte Sámediggi oažžu daid álbmotregisttardieđuid, maid dat dárbbaša jienastuslogu gárvvisteapmái.

(3) Olbmot guđet leat deavdán 18 jagi dahje guđet devdet 18 jagi kaleanddarjagi, ja guđet ollašuhttet sámelága § 2-6 eavttuid, galget logahallojuvvot Sámedikki jienastuslohkui.

(4) Vuoigatvuohta jienastit lea dain sápmelaččain, geat leat logahallojuvvon Norgga ássin, ja sin galgá čálihit dan gieldda jienastuslohkui, gos ledje logahallojuvvon ássin válgajagi geassemánu 30. b.

(5) Svalbárddas ja Jan Mayenis orru sápmelaččat, geain lea jienastanvuoigatvuohta, galget čálihuvvat dan gieldda jienastuslohkui, man álbmotregistarii sii maŋimustá ledje čálihuvvan ássin.

(6) Norgga olggobealde orru sápmelaččat, geain lea jienastanvuoigatvuohta, galget čálihuvvat dan gieldda jienastuslohkui, man álbmotregistarii sii maŋimustá ledje čálihuvvan ássin. Dát gusto dušše jus sii 2001 válggas dahje maŋŋeleabbo ledje čálihuvvan jienastuslohkui. Olgoriikkas orru norgalaš sápmelaččat, geat eai deavdde dáid eavttuid, fertejit ohcat čálihuvvat jienastuslohkui. Ohcamušas galgá ohcci duođaštit ahte son ain lea Norgga stáhtalahttu jus son ii leat leamaš logahallojuvvon riikka ássin goassege maŋimus logi jagis válgabeaivvi ovdal.

(7) Sápmelaččat, geat leat virgehasat diplomatiijas dahje konsuláhtalágádusas, ja sin bearrašgotti lahtut, galget čálihuvvat dan gieldda jienastuslohkui, gos sii maŋimustá ledje logahallojuvvon Norgga ássin. Jus sii eai goassege leat leamaš logahallojuvvon álbmotregistarii Norgga ássin, de galget čálihuvvat Oslo jienastuslohkui.

§ 5 Čálihuvvan Sámedikki jienastuslohkui

(1) Čálihuvvan Sámedikki jienastuslohkui čađahuvvo Sámelága § 2-6 vuođul. Átnumuš čálihuvvat jienastuslohkui galgá leat boahtán Sámediggái maŋimustá válgajagi geassemánu 30. b. jus átnumuša galgá sáhttit vuhtiiváldit válggas, earret dalle go dát olmmoš sáhttá čálihuvvat § 10 bustáva c) dahje d) vuođul.

(2) Sámediggi sáhttá ráhkadahttit skovi, man sáhttá geavahit ozadettiin čálihuvvat jienastuslohkui.

§ 6  Sámedikki ovddasvástádus girjet Sámedikki jienastuslogu

Sámediggi galgá ráhkadit Sámedikki jienastuslogu iešguđet gieldda ovddas ja dan  lágidit guoskevaš sámeválgastivra ja lohkanválgastivra olámuddui jođáneamos lági mielde.

§ 7 Almmuhus jienastuslohkogirjema birra

             Maŋimustá válgajagi cuoŋománu 30. b. galgá Sámediggi almmuhit dan dieđu, ahte buohkat geat atnet iežaset jienastanvuoigaduvvan § 3 vuođul, sáhttet sáddet dieđu Sámediggái átnumušain čálihuvvat Sámedikki jienastuslohkui. Sámediggi ferte dan oažžut maŋimustá geassemánu 30. b. Jienasteaddji, gii lei čálihuvvan sámi jienastuslohkui jagi 2001 dahje maŋŋeleabbo, ii dárbbaš ohcat čálihuvvama. Almmuhus galgá maid sisdoallat čuvgehusa, ahte son gii ii doala áigemeari, ii beasa oassálastit válgii, earret dalle go dát olmmoš sáhttá čálihuvvat jienastuslohkui § 10 bustáva c) dahje d) vuođul. Almmuhusas galgá maiddái čuvgejuvvot, ahte son gii háliida čálihuvvat jienastuslohkui, sáhttá oažžut čálihanskovi jus dan dáhttu Sámedikkis.

§ 8 Sámedikki jienastuslogu almmolaš geahčadeapmi

(1) Sámeválgastivra galgá fuolahit ahte Sámedikki jienastuslohku lágiduvvo almmolaš dárkkisteapmái jođáneamos lági mielde. Jienastuslogu galgá sáhttit dárkkistit gitta válgabeaivái.

(2) Sámeválgastivra almmuha goas ja gos dan sáhttá geahčadit ja dieđiha maiddái makkár vejolašvuođat leat njulgehit meattáhusaid ja man vuogi mielde dan galgá gáibidit. Jus gieldda jienastuslohkui ii leat logahallojuvvon oktage, de ii leat almmuheapmi bákkolaš. Gielddain, gos báikkálaš dilálašvuođat dahket dan govttolaččamussan, sáhttá almmuheapmi dáhpáhuvvat njuolggodieđáhussan juohke oktii, gii lea čálihuvvan jienastuslohkui.

§ 9 Gáibádus njulget ja ođastit Sámedikki jienastuslogu

(1) Gii oaivvilda ahte son ieš dahje gii nuge eará olbmuid boastut lea jogo čálihuvvan Sámedikki jienastuslohkui dahje guđđojuvvon das čálihuvakeahttá, sáhttá gáibidit ahte Sámediggi njulge boasttuvuođa. Gáibádus galgá leat čálalaš ja ákkastuvvon.

(2) Sámediggi sáhttá ođastit jienastuslogu nu guhká go lea geavatlaččat vejolaš dan dahkat.

(3) Sámediggi ii galgga čálihit geange jienastuslohkui dahje geange sihkkut das jus dat olmmoš dainna lágiin čálihuvvá eambbo go ovtta gieldda jienastuslohkui, dahje ii gártta čálihuvvat ovttage gieldda jienastuslohkui. Dakkár dáhpáhusain ii galgga Sámediggi ođastit jienastuslogu ovdalgo dárkkista, ahte nuppi gieldda jienastuslohku ođastuvvo seamma láhkai.

(4) Sámediggi ii galgga gieldda jienastuslohkui čálihit jienasteaddji jus son jo lea čálihuvvan nuppi gieldda jienastuslohkui ja lea addán ovddalgihtejiena dán gildii.

§ 10 Sámedikki jienastuslogu ođastanvuođđu maŋŋá geassemánu 30. b.

Sámedikki jienastuslogu sáhttá maŋŋá geassemánu 30. b. ođastit dušše čuovvovaš dilálašvuođaid geažil:

a. Gáibádus njulget boasttuvuođaid, boasttuvuođaid fuomášeapmi dahje guoddalus.
b. Fárrendieđáhus, mii ii logahallojuvvon ovdalgo jieanastuslohku printejuvvui, muhto mii ollii álbmotregisttareiseváldái maŋimus mearrebeaivái, mii lea geassemánu 30. b. Áššái guoski olmmoš galgá čálihuvvat dan gieldda jienastuslohkui, masa son fárre ja sihkkojuvvot dan gieldda jienastuslogus, mas son fárre eret.
c. Olgoriikkas ássi sápmelaččaid átnumuš čálihuvvat jienastuslohkui. Áššái gulli olmmoš galgá čálihuvvat dan gieldda jienastuslohkui, man álbmotregistarii son maŋimustá lei čálihuvvan ássin.
d. Átnumuš čálihuvvat jienastuslohkui sápmelaččain, geat leat fárren ruovttoluotta Norgii. Sii galget čálihuvvat dan gieldda jienastuslohkui, masa sii leat fárren. Go sisafárrengielda lea eará gielda go dat gielda, mas sii ledje logahallojuvvon ássin go fárrejedje olgoriikii, de galgá dieđáhus maiddái sáddejuvvot ovddeš ássangildii. Jus sii leat jo čálihuvvan dán gieldda jienastuslohkui, de galget sii sihkkojuvvot das dieđáhusa vuođul.
e. Dakkár átnumuš čálihuvvat jienastuslohkui, maid Sámediggi oaččui maŋimus mearrebeaivái, mii lea geassemánu 30. b., muhto mii ii logahallojuvvon ovdalgo jienastuslogu álgodivodus printejuvvui.
f. Jápmindieđáhus. Jápmán olbmo namma galgá sihkkojuvvot jienastuslogus, jus son ii leš jo addán dohkkehuvvon ovddalgihtejiena.
g. Dieđáhus ahte olgoriikka stáhtalahtut, geat muđuid deavddášedje jienastanvuoigatvuođa eavttuid válgabeaivvi, leat fárren riikkas eret maŋŋá geassemánu 30. b. Sin galgá sihkkut jienastuslogus.

§ 11 Sámedikki jienastuslogu rievdadusaid dieđiheapmi

Sámediggi galgá jođáneamos lági mielde sáddet dieđu dasa, geasa Sámedikki jienastuslogu dakkár ođastus guoská, mii lea čađahuvvon čálihanátnumuša, njulgengáibádusa dahje fuomášuvvon boasttuvuođaid vuođul. Jus dat, gii čálihuvvá jienastuslohkui, lea jo logahallojuvvon nuppi gieldda jienastuslohkui, de galgá čálihuvvan dallánaga dieđihuvvot dan gieldda sámeválgastivrii, ja lassin dan gieldda sámeválgastivrii, man jienastuslohkui jienasteaddji čálihuvvá.

§ 12 Jienastuslohkogáhppálagaid fidnen

(1) Buohkain, guđet bidjet listta válgii, lea vuoigatuohta nuvttá oažžut gáhppálaga jienastuslogus. Jienastuslohkogáhppálagaid galgá dáhttut Sámedikkis dan áigemearis, maid Sámediggi lea mearridan.

(2) Evttoheaddjit sáhttet oažžut eambbo jienastuslohkogáhppálagaid ja maiddái dihto jienasteaddjijoavkkuid logahallamiid, jus sii ieža mákset liigegoluid.

(3) Jienastuslogu nubbehusčállosat ja vejolaš eará ávdnasat, mat vuođđuduvvet jienastuslohkui, sáhttet geavahuvvot dušše politihkalaš ulbmiliidda eaige galgga addojuvvot buigaolbmuide jus dat eai galgga geavahuvvot politihkalaš oalgguhusaide. Ii leat lohpi ovttastit jienastuslogu eará almmolaš registariiguin.

(4) Sámediggi galgá diehtit geaidda lea sádden jieanastuslohkogáhppálagaid ja galgá fuolahit ahte buot gáhppálagat máhcahuvvojit Sámediggái dahje duššaduvvojit ovdalgo guhtta mánu  leat vássán válgga maŋŋá. Vuostáiváldis lea ovddasvástádus máhcahit jienastuslohkogáhppálagaid dahje bilidit daid ovdalgo guhtta mánu leat vássán válgga maŋŋá.

§ 13 Válgakoarta

Sámediggi fuolaha válgakoartta buohkaide, geain lea jienastanvuoigatvuohta ja geat leat čálihuvvan Sámedikki jienastuslohkui ja geat leat logahallojuvvon riikka ássin (jus dat eai oro Svalbárddas dahje Jan Mayenis).

Kapihtal 3 Válljehahttivuohta ja geatnegasvuohta vuostáváldit válljejumi

§ 14 Válljehahttivuohta

Juohkehaš, guhte lea čálihuvvan Sámedikki jienastuslohkui válgabiirii ja lea logahallojuvvon ovtta válgabiirre gieldda ássin álbmotregistarii válgabeaivvi, ja guhte ii leat eastaduvvon dahje luvvejuvvon válljehahttivuođas, lea válljehahtti Sámediggái ja sus lea geatnegasvuohta vuostáváldit válljejumi.

§ 15 Eastadeapmi válggas

(1) Sámedikki hálddahusa bargiid ii leat vejolaš válljet Sámediggái.

(2) Eastadeapmi válljejuvvomis Sámediggái lea das gitta lea go dát olmmoš Sámedikki virggis válgabeaivvi.

§ 16 Vuoigatvuohta gáibidit luvvema

(1) Vuoigatvuohta gáibidit luvvejuvvot válljemis Sámediggái lea
a. sus, gii ovdal válgajagi loahpa deavdá 60 jagi,
b. sus, gii lea leamaš Sámedikki lahttun maŋimus njeallje jagi,
c. sus, gii Sámedikki válganammagoddái duođašta, ahte ii nákce ollašuhttit geatnegasvuođaidis Sámedikki lahttun almmá erenoamáš váttisvuođa haga, ja
d. sus, gii lea lahttu organisašuvnnas (joavkkus, bellodagas dahje sullasaš ovttastusas), mii lea logahallojuvvon § 19 vuođul, go guoskevaš olmmoš lea biddjojuvvon evttohassan listaevttohussii, man ii leat dát organisašuvdna ovdanbuktán.

(2) Evttohasat, geat leat biddjojuvvon listaevttohussii, fertejit ohcat beassat luovus Sámedikki válganammagotti mearridan áigemearis, muđuid manahit vuoigatvuođa sihkkojuvvot listaevttohusas.

(3) Válljejuvvon áirras dahje sadjásašáirras, gii ii leat geatnegahttojuvvon vuostáváldit válljejumi, ferte čálalaččat dieđihit váldá go vuostá válljejumi vai ii ovdalgo golbma beaivvi leat vássán maŋŋágo son Sámedikki válganammagottis lea ožžon dieđu. Muđuid lohkkojuvvo válljejupmi leat vuostáváldojuvvon.

Kapihtal 4 Válgaorgánat

§ 17 Sámeválgastivra. Jienastanstivrrat

(1) Dain gielddain main leat golbmalogis dahje eanebut logahallojuvvon jienastuslohkui,  galgá leat sámeválgastivra, maid gielddastivra ieš vállje. Dain gielddain main leat unnit go golbmalogis logahallojuvvon jienastuslohkui, doaibmá válgastivra sámeválgastivran.

(2) Dat jienastanstivrrat, mat leat nammaduvvon válgalága § 4-2 vuođul, galget maiddái doaibmat sámediggeválgga jienasteamis.

§ 18 Sámedikki válganammagoddi

(1) Sámedikki válganammagottis lea ovddasvástádus ráhkkanahttit ja čađahit válgga. Sámedikki válganammagottis galget leat unnimustá vihtta lahtu ja várrelahtu, ja daid nammada Sámediggi. Lahtuin ja várrelahtuin galgá leat jienastanvuoigatvuohta sámediggeválggas.

(2) Válganammagotti jođiheaddji mearrida čoahkkinbáikki ja gohčču nammagotti vuosttas čoahkkimii.

(3) Sámedikki válganammagoddi lea geatnegahttojuvvon dahkat dušše daid bargguid, mat čuvvot sámelága ja dán láhkaásahusa njuolggadusain. Sámedikki hálddahus doaibmá nammagotti čállingoddin.

Kapihtal 5 Sámepolitihkalaš organisašuvnnaid logahallan

§ 19 Logahallaneiseváldi. Logahallama váikkuhusat

(1) Organisašuvdna (joavku, bellodat dahje sullasaš ovttastus), mii deavdá § 20 eavttuid, sáhttá ohcat Sámedikkis beassat logahallojuvvot dihto namain.

(2) Sámedikki logahallan mearkkaša ahte organisašuvnnas lea áidnavuoigatvuohta bidjat válgalisttaid sámediggeválgii logahallojuvvon namain.

(3) Sámediggi galgá logahallat daid namaid, mat logahallojuvvojit dán láhkaásahusa njuolggadusaid vuođul.

(4) Sámedikki mearrádusaid nammalogahallanáššiin ii sáhte guoddalit.

§ 20 Sámedikki logahallaneavttut

(1) Jus Sámediggi galggaš sáhttit logahallat nama, de ii galgga sáhttit nama malssidit
a. nuppiin sámepolitihkalaš organisašuvnnain, maid Sámediggi lea logahallan dahje
b. nuppiin bellodagain, maid Bellodatregisttar lea logahallan, gč. bellodatlága.

(2) Erenoamáš sivaid geažil sáhttá Sámediggi muđuidge biehttalit logahallamis nama.

(3) Ohcama mielddusin galgá organisašuvdna bidjat čuovvovaš duođaštusaid:
a. organisašuvnna vuođđudanbeavdegirjji,
b. dieđuid das, geat leat válljejuvvon organisašuvnna logahallanlávdegotti lahttun ja geain lea fápmudus ovddastit organisašuvnna áššiin dán láhkaásahusa vuođul,
c. njuolggadusaid, mat mearridit guđemuš organisašuvnna orgána dat vállje logahallanlávdegotti, ja
d. unnimustá 200 dakkár olbmo vuolláičállaga, geain lea jienastanvuoigatvuohta sámediggeválggas, ahte sii háliidit nama logahallohit. Julggašteaddji galgá leat jienastanagis maŋimustá ohcanjagi loahpageahčen. Jus ohcan ovddiduvvo unnit go jagi ovdal válgga, de lea doarvái ahte julggašteaddji juksá jienastanagi ovdal válgajagi loahpa. Julggaštusas galgá leat julggašteaddji namma, riegádanbeaivemearri ja čujuhus. Julggašteaddji galgá ieš leat vuolláičálli ja beaivádeaddji. Ii oktage julggaštusaid galgga leat eambbo go jagi boarrasat go ohcan.

(4) Sámediggi galgá leat girjen ohcama maŋimustá válgajagi ođđajagimánu 2. b. jus logahallan galggaš lohkkojuvvot válggas.

§ 21 Ohcama ovddideapmi. Vuolláičálagáibádusat

(1) Sámediggi lea logahalli.

(2) Go olmmoš áigu logahalahit nama, de geavaha ohcanskovi, maid Sámediggi lea ráhkadahttán.

(3) Sámediggi ráhkadahttá skovi, mainna sáhttá čoaggit doarjjajulggaštusaid go olmmoš áigu logahalahit nama. Namma galgá čuožžut dan skovis, masa doarjjajulggaštusat čállojuvvojit. Dasto galget skovis leat sajit nammii, riegádanbeaivemearrái, poastačujuhussii, vuolláičállagii ja beaivádeapmái. Vuolláičállagat galget čállojuvvot báhpárii. Ovdalgo ohcan sáddejuvvo sisa, de berre nummirastit julggaštusaid dađistaga. Doarjjajulggaštusaid skovvi ii leat almmolaš áššebábir, gč. almmolašvuođalága § 5a ja hálddašanlága § 13 vuosttas lađđasa nr. 1.

(4) Go olmmoš sádde ohcamiid dahje dieđuid Sámediggái, de gáibiduvvo ahte gulahalli olmmoš čálalaččat julggašta ahte lea duohta dat, mii dieđihuvvo.

§ 22 Logahallojuvvon nama rievdadeapmi. Logahallojuvvon organisašuvnnaid ovttasteapmi ođđa namain

(1) Logahallojuvvon organisašuvdna sáhttá ohcat rievdadit logahallojuvvon nama. § 20 mearrádusat gustojit seamma láhkai. Vuođđudanbeavdegirjji sadjái galgá mielddistuvvot dan čoahkkima beavdegirji, mas mearriduvvui rievdadit nama. Jus organisašuvdna oaččui unnimustá 60 jiena válgabiirres dahje unnimustá 200 jiena oppa riikkas maŋimus sámediggeválggas, de eai gusto § 20 goalmmát lađđasa bustáva d mearrádusat.

(2) Jus guokte dahje eanet logahallojuvvon organisašuvnnat ovttastuvvet ja ohcet logahallojumi ođđa namain, de dat lohkkojuvvo nammarievdadanohcamin. Vuođđudanbeavdegirjji sadjái galgá mielddustuvvot dan čoahkkima beavdegirji, mas mearriduvvui organisašuvnnaid ovttastit ja ohcat logahallojumi ođđa namain. Jus okta organisašuvnnain oaččui unnimustá 60 jiena válgabiirres dahje unnimustá 200 jiena oppa riikkas maŋimus sámediggeválggas, de eai gusto § 20 goalmmát lađđasa bustáva d mearrádusat.

§ 23 Logahallama sihkkun. Go logahallojuvvon namma šaddá luđolažžan

(1) Logahallojupmi loahppá ja logahallojuvvon namma šaddá luđolažžan go organisašuvdna ii leat bidjan listta ovttage biirii guovtti čuovvovaš sámediggeválggas. Nama galgá dalle sihkkut Sámedikki registaris.

(2) Seammá gusto njeallje jagi maŋŋágo organisašuvdna lea loahpahuvvon dahje lea molson nama.

§ 24 Dieđut dan birra, geat leat organisašuvnna logahallanlávdegottis

(1) Go logahallojuvvon organisašuvnnain rivdet ovddeš logahallojuvvon dieđut, de galget organisašuvnnat dieđihit Sámediggái geat organisašuvnna logahallanlávdegotti lahtut leat. Duođaštussan galgá mielddustit dan čoahkkima beavdegirjji, mas ođđa logahallanlávdegoddi válljejuvvui.

(2) Ovdal golggotmánu 15. b. jagi ovdal válgajagi galgá Sámediggi dieđihit organisašuvnnaide ja čuvget makkár dieđut dat leat logahallojuvvon daid birra. Seammás galgá organisašuvnnaide dieđihit ahte áigemearri sáddet ođđa dieđuid dahje duođaštit daid válgii guoski dieđuid, mat leat logahallojuvvon organisašuvnna logahallanlávdegotti čoahkádusa birra, lea ođđajagimánu 2. b. válgajagi. Dieđut logahallanlávdegotti rievdadeami birra, mat bohtet ođđajagimánu 2. b. maŋŋá, muhto ovdal njukčamánu 31. b. válgajagi, sáhttet biddjojuvvot Sámedikki registara ođasteami vuođđun.

(3) Sámedeggeválgga válmmaštettiin galget válgaeiseválddit bidjat vuođđun daid dieđuid, maid Sámediggi lea logahallan njukčamánu 31. b. muttus válgajagi.

§ 25 Dieđut, mat galget logahallojuvvot. Almmolašvuohta. Dieđiheapmi

(1) Jus leat vuostálasdieđut logahallanáššis, de mearrida Sámediggi guđemuš dieđut galget biddjojuvvot logahallama vuođđun. Sámediggi galgá gozihit ahte ášši lea čielggaduvvon nu bures go vejolaš ovdalgo dahká mearrádusa.

(2) Sámedikki registaris galget leat dakkár dieđut go organisašuvnna namma, čujuhus, gulahalli ja geat organisašuvnna logahallanlávdegotti lahtut leat. Dain olbmuin, geat logahallojuvvojit gulahallin ja logahallanlávdegotti lahttun, galget registaris leat dakkár dieđut go namma, ássančujuhus ja riegádannummir dahje D-nummir. Buot registara dieđut leat almmolaččat earret dakkár dieđuid go riegádannummira ja D-nummira ja logahallanlávdegotti lahtuid ássančujuhusa.

(3) Dieđiheaddji galgá oažžut dieđu das guđemuš dieđuid Sámediggi logahallá organisašuvnna birra. Diehtu dakkár mearrádusa birra, mii guoská organisašuvnna nammii dahje logahallanlávdegotti čoahkádussii, galgá maiddái sáddejuvvot daidda, geat ledje logahallojuvvon logahallanlávdegotti lahttun dalle go Sámediggi journálii merkii rievdadanohcama dahje -dieđáhusa.

§ 26 Mearrádusa almmuheapmi

(1) Sámediggi galgá almmuhit mearrádusa ođđa nama logahallama birra, organisašuvnnaid ovttastumi birra ja namaid sihkkuma birra. Dan galgá Sámediggi almmuhit iežas Interneahttasiidduin.

(2) Eará logahallojuvvon organisašuvnnaide galgá dieđihit sierra ođđa namaid logahallama birra.

Kapihtal 6 Listaevttohusat ja daid gieđahallan

§ 27 Almmuhus

Sámedikki válganammagoddi galgá maŋimustá guovvamánu 28. b. válgajagi almmuhit ávžžuhusa jienastanvuoigaduvvon olbmuide sáddet sisa válgalistaevttohusa. Gáibádusat válgalistii galget boahtit ovdan almmuhusas.

§ 28 Gáibádusat listaevttohussii

(1) Listaevttohusat galget leat buktojuvvon sisa maŋimustá njukčamánu 31. b. válgajagi. Listaevttohus adnojuvvo sisabuktojuvvon go dat lea joavdan Sámediggái. Seamma bellodat dahje joavku sáhttá bidjat dušše ovtta válgalistta juohke válgabiirii.

(2) Listaevttohus ferte ollašuhttit čuovvovaš eavttuid:
a. Ferte čuožžut ahte gusto sámediggeválgii.
b. Das galgá leat bajilčála, mii albmada guđe bellodagas dahje joavkkus evttohus lea vuolgán, ja guđemuš válgabiirre várás dat lea. Jus listaevttohus lea vuolgán organisašuvnnas, maid Sámediggi lea logahallan, de galgá logahallojuvvon namma leat bajilčálan. Bajilčállaga ii galgga muđuidge sáhttit malssidit logahallojuvvon politihkalaš bellodaga namain, logahallojuvvon sámepolitihkalaš ovttadaga namain dahje válgabiirre eará listaevttohusaid bajilčállagiiguin.
c. Galgá leat maŋŋálasortnegis devdojuvvon unnimustá ovcci evttohasa namain, geat leat válljehahttit biirres. Jus válgabiirres galget leat vihtta dahje eanet mandáhtat, de sáhttá evttohasaid lohku listtas leat guovttegeardái buot birre mandáhtaid logu. Sámediggi sáhttá mearridit ahte guktot sohkabealit galget leat ovddastuvvon unnimustá 40 proseanttain juohke listta evttohuvvon evttohasaid gaskkas. Dákkár mearrádus galgá leat dahkkojuvvon maŋimustá juovlamánu 15. b. jagi ovdal válgajagi. Sámediggeválgga listaevttohasat eai galgga leat evttohassan eará listaevttohusain. Listtain galget leat evttohasaid ovdanamma, goargu ja riegádanjahki. Sáhttá maid albmadit evttohasaid virggi dahje ássančujuhusa. Dan galgá dahkat jus dat lea dárbbašlaš amas malssidit seamma listtaid evttohasaid. Jus listaevttohusas albmada evttohasaid virggi ja/dahje ássanbáikki, de galgá dan dahkat buot listaeavttohasaid guovdu. Oktasašlisttain sáhttet evttoheaddjit albmadit iešguđet evttohasaid gullevašvuođa daidda joavkkuide, mat leat evttohusa duohken.
d. Listaevttohusa vuollái galget čállit unnimustá 30 sápmelačča, geat leat biirre jienastuslohkui čálihuvvan. Jus listaevttohus lea vuolgán organisašuvnnas, maid Sámediggi lea logahallan, ja mii maŋimus sámediggeválggas oaččui unnimustá 60 jiena valgabiirres dahje unnimustá 200 jiena oppa riikkas, de lea doarvái ahte guovttis organisašuvnna báikkálaš ossodaga stivralahtuin válgabiirres leat čállán listaevttohusa vuollái. Seammá gusto organisašuvnnaide, maid Sámediggi lea logahallan maŋŋá ovddit sámediggeválgga. Jus logahallojuvvon organisašuvdna bidjá listaevttohusa ovttas logahalakeahtes joavkkuin, de gusto dattetge vuosttas dajus. Eará listaevttohusaid vuolláičállagat go dat, mat gullet nuppi ja goalmmát dadjosii, galget leat vuolláičállojuvvon báhpárii.
e. Listaevttohus ferte sisdoallat luohttámušolbmo ja sadjásašovddasteaddji nama sin gaskkas, geat leat čállán vuollái listaevttohusa. Sis galgá leat váldi šiehtadallat Sámedikki válganammagottiin listaevttohusa rievdademiid birra. Go logahallojuvvon organisašuvnna listaevttohusa vuollái leat báikkálaš ossodaga guokte stivralahtu čállán, de adnojuvvoba soai luohttámušolmmožin ja sadjásašovddasteaddjin. Go listaevttohus, mii ii gula ovddit dadjosii, ii albmat geat luohttámušolbmot leat, de adnojuvvojit guokte bajimus vuolláičálli luohttámušolmmožin ja sadjásašovddasteaddjin.
f. Listaevttohus berre sisdoallat vissis meari daid olbmuid namain, geat leat čállán listaevttohusa vuollái, ja sii galget doaibmat luohttámušlávdegoddin dainna fápmudusain ahte sáhttet geassit ruovttoluotta listaevttohusa. Go listaevttohus lea vuolgán logahallojuvvon organisašuvnnas, de adnojuvvo báikkálaš ossodaga stivra luohttámušlávdegoddin. Eará listaevttohusain adnojuvvojit vihtta vuosttas vuolláičálli luohttámušlávdegoddin ja golbma čuovvovačča fas sadjásašovddasteaddjin.

(3) Listaevttohus ii galgga albmadit earalágan dieđuid jienasteaddjiide go daid, maid dát paragráfa diktá.

§ 29 Listaevttohussii mildosat

Listaevttohusas galget leat čuovvovaš mildosat:

a) Evttohasaid riegádanbeaivemeriid logahallan.

b) Listaevttohusa vuolláičálliid riegádanbeaivemeriid ja ássančujuhusaid logahallan.

c) Jus evttohas ii leat logahallojuvvon álbmotregistarii válgabiirre ássin go listaevttohus addojuvvo sisa, de ferte mielddusin čuovvut evttohasa julggaštus ahte son lea válljehahtti válgabeaivvi.

d) Jus evttohas ii leat válljehahtti iežas virggi geažil, de ferte mielddusin leat evttohasa julggaštus ahte son lea heaitán virggis válgabeaivvi.

§ 30 Listaevttohusa vuolláičállagat. Jávohisvuođageatnegasvuohta

Dieđuid dan birra, geat leat čállán listaevttohusa vuollái § 28 nuppi lađđasa d bustáva vuosttas dadjosa vuođul, ii leat lohpi almmuhit jávohisvuođageatnegasvuođa geažil, gč. hálddašanlága § 13 vuosttas lađđasa nr. 1 ja dán láhkaásahusa § 21 goalmmát lađđasa. Dat diehtu, geat listaevttohusa luohttámušolbmot leat, lea almmolaš.

§ 31 Listaevttohusaid máhcahangohččun

Sisaaddojuvvon listaevttohusa sáhttá luohttámušlávdegoddi gohččut máhcahuvvot. Máhcahangohččuma julggaštus ferte leat sisabuktojuvvon maŋimustá cuoŋománu 20. b. válgajagi.

§ 32 Listaevttohusaid gieđahallan. Válgalisttaid dohkkeheapmi

(1) Listaevttohusat galget biddjojuvvot geahčadeapmái dađistaga go bohtet sisa.

(2) Sámedikki válganammagoddi mearrida ovdal geassemánu 1. b. válgajagi sáhttet go válgalistaevttohusat ja listaevttohusaid máhcahangohččumat dohkkehuvvot.

(3) Jus listaevttohus ii deavdde láhkaásahusa gáibádusaid go dat sisabuktojuvvo, galgá válganammagoddi šiehtadaladettiin listaevttohusa luohttámušolbmuiguin geahččalit heivehit evttohusa láhkaásahusa gáibádusaide. Seammá guoská listaevttohusa máhcahangohččuma julggaštussii.

(4) Válganammagoddi galgá buot listaevttohusaid evttohasaide dieđihit ahte sin leat bidjan listaevttohussii ja ahte sis lea vejolašvuohta ohcat beassama. Dat vuolláičálli dahje evttohas, gii lea eanet listaevttohusain, galgá gohččojuvvot vissis áiggis dieđihit guđemuš listaevttohusas son háliida leat. Muđuid son biddjojuvvo dan listaevttohussii, mii buktojuvvui sisa ovddimustá.

(5) Maŋŋágo listaevttohusaid sisabuktináigemearri lea dievvan, sáhttet evttoheaddjit rievdadit listaevttohusaid dušše nu mo lea dárbbašlaš láhkaásahusa gáibádusaid ektui.

(6) Jus evttohas sihkkojuvvo listaevttohusas, mearrida luohttámušolmmoš galgá go ođđa namma biddjojuvvot guoros sadjái, vai galget go čuovvovaš evttohasat sirdojuvvot bajás rievddakeahtes vuorroortnega mielde ja listtu vuolimussii lasihuvvot ođđa namma. Evttohasaid eará sirddašeamit eai leat lobálaččat. Jus listaevttohusaid sisabuktináigemearri lea dievvan, galgá luohttámušolmmoš mielddustit julggaštusa, mas ođđa evttohas cealká ahte son miehtá leat listta evttohassan.

(7) Jus lea eahpečielggas, geas dat lea vuoigatvuohta ovddastit logahallojuvvon organisašuvnna válgabiiredásis ja geas dat lea vuoigatvuohta bidjat listta, de galgá válganammagoddi dáhttut organisašuvnna váldostivrras cealkámuša ja gieđahallat ášši dan vuođul.

§ 33 Dieđáhus evttoheaddjiide. Dohkkehuvvon válgalisttaid almmuheapmi

(1) Dallánaga go listtat leat dohkkehuvvon, galget luohttámušolbmot oažžut dieđáhusa dan birra ja oažžut dohkkehuvvon listta máŋgosa.

(2) Jus listaevttohus ii dohkkehuvvo, de galget listaevttohusa luohttámušolbmot oažžut dieđu dan birra jođáneamos lági mielde ja dieđu guoddalanvejolašvuođa ja dan eavttuid birra.

(3) Go listaevttohusat leat dohkkehuvvon, galget almmolaš válgalisttat biddjojuvvot geahčadeapmái. Sámedikki válganammagoddi almmuha dohkkehuvvon válgalisttaid bajilčállagiid ja gos daid beassá geahčadit.

§ 34 Guoddaleapmi

Guoddaleapmi gáibádusain rievadit válganammagotti mearrádusa dohkkehit dahje hilgut listaevttohusa, galgá ovddiduvvot ovdalgo čieža beaivvi leat vássán dan rájes go dohkkehuvvon válgalisttaid bajilčállagat almmuhuvvojedje. Jus guoddalusa ákkastallan lea ahte logahallojuvvon nama áidnavuoigatvuohta lea rihkkojuvvon dán láhkaásahusa kapihttala 5 vuođul, de lea logahallojuvvon organisašuvnnas ge guoddalanvuoigatvuohta. Muđuid gustojit kapihttala 13 guoddalanmearrádusat.

Kapihtal 7 Jienastanlihpuid hábmen ja deaddileapmi

§ 35 Jienastanlihpuid deaddileapmi 

Sámedikki válganammagoddi galgá fuolahit, ahte buot válgabiirriid dohkkehuvvon listtain deaddiluvvojit jienastanlihput ovdalgo ovdalgihtejietnaaddin álgá sisriikkas.

§ 36 Gáibádusat jienastanlihpuide main leat evttohasnamat

(1) Jienastanlihpuid hábmema oktavuođas galgá vuhtii váldit ahte jienastanlihpuid galgá leat álki lohkat.

(2) Jienastanlihput galget leat A 5 sturrodagas dahje fálsejuvvon A 5 sturrodahkii.

(3) Jienastanlihput galget leat alihat.

(4) Jienastanlihppu galgá albmadit:

a) guđe válgii dat gusto.
b) bajilčállagis guđe bellodagas dahje joavkkus lista lea vuolgán. Bajilčála galgá leat unnimustá 20 čuoggá sturrodagas.
c) listaevttohasaid ovdanama, goarggu ja riegádanjagi. Jienastanlihppui sáhttá merket evttohasaid virggi ja/dahje ássanbáikki. Dan galgá dahkat dárbbu mielde amas seaguhit listaevttohasaid. Jus dakkár dieđuid merke jienastanlihppui, de dan galgá dahkat listta buot evttohasaid oktavuođas. Oktasašlistta jienastanlihpuide sáhttá maiddái merket evttohasaid čatnaseami oktasašlistta joavkkuide.
d) mo jienasteaddjis lea lohpi nuppástuhttit bajimus evttohasaid vuorroortnega jienastanlihpus, gč. § 39. Jus dakkár dieđáhus deaddiluvvo jienastanlihpuid maŋábeallái, de galgá dan almmuhit ovddabealde.

(5) Sámediggeválgga jienastanlihpuide galgá prentehit ruvttuid maid jienasteaddji sáhttá geavahit bajimus evttohasaid vuorrologu (nummira) rievdadit, gč. § 39.

§ 37 Geatnegasvuohta ráhkadahttit buhtes jienastanlihpuid

Sámedikki válganammagoddi fuolaha ahte buvttaduvvojit buhtes alit jienastanlihput. Buhtes jienastanlihput galget leat seammaláganat go dábálaš jienastanlihput.

§ 38 Vuoigatvuohta oažžut jienastanlihpuid

Juohke válgalistta luohttámušolmmoš sáhttá gáibidit oažžut muni mielde listta jienastanlihpuid, maid ieš máksá. Gáibádus dákkár jienastanlihpuid hárrái galgá buktojuvvot ovdan dan mearreáigái, maid Sámedikki válganammagoddi mearrida.

§ 39 Jienasteaddjiid vejolašvuohta nuppástuhttit jienastanlihpuid

(1) Jienasteaddji sáhttá sámediggeválggas rievdadit evttohusaid vuorrologu man mielde sii leat biddjojuvvon jienastanlihppui. Dan galgá dahkat nu ahte jienasteaddji čállá evttohasa nama ovdabeallái dan evttohasnummira maid son háliida sutnje. Jienasteaddjis lea lohpi rievdadit dušše jienastanlihpu seamma ollu bajimus evttohasaid vuorrologu go biirres leat mandáhtat oktiibuot.

(2) Eará nuppástusat jienastanlihpus eai lohkkojuvvo válgaloahpparehkenastimis.

Kapihtal 8 Ovddalgihtejietnaaddin

§ 39a Jienasteaddjit guđet dušše sáhttet jienastit ovddalgihtii

Jienasteaddjit guđet leat logahallojuvvon dakkár gieldda jienastuslohkui, main leat unnit go golbmalogis logahallojuvvon jienastuslohkui, sáhttet dušše jienastit ovddalgihtii, gč. sámelága § 2-3. Mearridan dihtii guđemuš gielddaide dat guoská, galgá Sámedikki jienastuslohku ovddit sámediggeválggas adnojuvvot vuođđun.

§ 40 Goas ovddalgihtejietnaaddin sáhttá dáhpáhuvvat. Almmuheapmi

(1) Sámediggeválgga jienasteapmi čađahuvvo seamma áiggi go stuorradiggeválgga jienasteapmi, gč. válgalága § 2-3. Sámeválgastivra almmuha ovddalgihtejienasteami áiggi ja báikki.

(2) Jienasteaddji, gii dan háliida, sáhttá addit ovddalgihtejienastusa borgemánu 10. b. rájes válgajagi sisriikkas ja suoidnemánu 1. b. rájes válgajagi olgoriikkas ja Svalbárddas ja Jan Mayenis.

(3) Ovddalgihtejietnaaddin ii galgga dáhpáhuvvat maŋŋelis go maŋimus bearjadaga ovdal válgabeaivvi sisriikkas, dás maiddái Svalbárddas ja Jan Mayenis, ja nuppi maŋimus bearjadaga ovdal válgabeaivvi olgoriikkas. Vai ovddalgihtejienastagat jovdet gosa galget áiggil, sáhttá áššeolmmái mearridit ahte ovddalgihtejienasteapmi Svalbárddas galgá loahpahuvvot árabut.

(4) Jienasteaddjis lea alddis ovddasvástádus addit ovddalgihtejiena dakkár áiggis ahte dat joavdá sámeválgastivrii dahje lohkanválgastivrii maŋimustá válgabeaivvi dii. 20.

§ 41 Gii sáhttá váldit vuostá ovddalgihtejienaid

Válgalága § 8-2 gusto seamma láhkai.

§ 42 Gos sáhttet váldit vuostá ovddalgihtejienaid

(1) Jietnaaddin galgá dáhpáhuvvat seamma lanjain go ovddalgihtejietnaaddin stuorradiggeválggas. Válgalága § 8-3 (1-6) ja válgaláhkaásahusa § 25 ja § 26 gustojit seamma láhkai.

(2) Jienasteaddjit guđet leat ohcan lobi jienastit ovddalgihtii stuorradiggeválggas válgalága § 8-3 (6) vuođul, eai dárbbaš sáddet sierra ohcama beassat jienastit ovddalgihtii sámediggeválggas. Válgastivrra jođiheaddji fuolaha ahte sámeválgastivrra jođiheaddji oažžu ohcamiin máŋgosiid.

§ 43 Jietnaaddima vuohki

(1) Válgalága § 8-4 ja válgaláhkaásahusa § 27 (1-5) gustojit seamma láhkai.

(2) Jienasteaddjiin, geain ii leat jienastanvuoigatvuohta válgabiirres, galget oažžut buhtes, alit jienastanlihpu. Jienasteaddji ferte ieš čállit jienastanlihppui dan válgalistta nama, man son háliida jienastit.

(3) Jienasteaddji galgá bidjat jienastanlihpu sierra jienastanlihppokonfaluhttii, mii lea sámediggeválgga várás.

(4) Jietnavuostáváldi galgá fuolahit ahte jienaaddimis boahtá ovdan gii jienasteaddji lea, vai sámeválgastivra dahje lohkanválgastivra sáhttá dovdát su ja russet su nama buohta sámi jienastuslogus.

(5) Go jietnaaddin dáhpáhuvvá sisriikkas, de galgá jietnavuostáváldi deavdit válgakoartta jienasteaddjái jus jienasteaddjis ii leat válgakoarta fárus. Válgakoartta galgá deavdit nu ahte lea vejolaš čielagasit dovdát jienasteaddji koartta dieđuid vuođul. Dieđut, mat dovdáhit jienasteaddji, galget oidnot doavdnjekonfaluhta oaidninráiggis, earret jienasteaddji riegádannummira. Válgakoarttas galgá maiddái leat sadji, gosa jietnavuostáváldi galgá deavdit jietnaaddima áiggi ja báikki, ja son galgá maiddái vuolláičállit jietnavuostáváldima. Dan lassin galgá válgakoarttas boahtit ovdan guđe válgii dat gusto. Dasto galgá jietnavuostáváldi coggat jienastanlihppokonfaluhta ja válgakoartta doavdnjekonfaluhttii, liibmet dan gitta ja bidjat dan seailaurdnii jienasteaddji oaidnut.

(6) Go jietnaaddin dáhpáhuvvá olgoriikkas, Svalbárddas dahje Jan Mayenis, de galgá jietnavuostáváldi coggat jienastanlihppokonfaluhta doavdnjekonfaluhttii ja liibmet dan gitta jienasteaddji oaidnut. Jietnavuostáváldi galgá dasto čálestit doavdnjekonfaluhttii čuovvovaš dieđuid:
a. sámeválgstivrra nama ja čujuhusa, jus jienasteaddji lea logahallojuvvon dakkár gieldda jienastuslohkui, man jienastuslogus leat golbmalogis dahje eanebut, dahje lohkanválgastivrra nama ja čujuhusa jus jienasteaddji lea dakkár gieldda jienastuslohkui lagahallojuvvon mas leat unnit go golbmalogis jienastuslogus,
b. jienasteaddji nama ja riegádanbeaivemeari,
c. jienasteaddji čujuhusa ruovttubáikkis válgajagi geassemánu 30. b. muttus, vejolaččat maŋimus čujuhusa Norggas jus jienasteaddji lea dieđihan fárrema olgoriikii, ja
d. jietnaaddima áiggi ja báikki.

Jietnavuostáváldi ja jienasteaddji čálliba dasto vuollái doavdnjekonfaluhttii.

(7) Ovddalgihtejietnaaddimat galget dađistaga sáddejuvvot dan gieldda sámeválgastivrii, man jienastuslohkui jienasteaddji lea logahallojuvvon, dahje biirre lohkanválgastivrii jus jienasteaddji lea logahallojuvvon dakkár gieldda jienastuslohkui mas leat unnit go golbmalogis jienastuslogus. Go doavdnjekonfaluhtaid sádde de sáhttá geavahit sáddenkonfaluhtaid

(8) Ovddalgihtejietnaaddimat galget sáddejuvvot A-poastan dahje johtilat vuogi mielde.

§ 44 Reivejietnaaddima vuohki olgoriikkas

(1) Jienasteaddji galgá coggat jienastanlihpu jienastanlihppokonfaluhttii.

(2) Jienastanlihppokonfaluhtta galgá coggojuvvot doavdnjekonfaluhttii, mii liibmejuvvo gitta.

(3) Jienasteaddji čálesta doavdnjekonfaluhttii čuovvovaš dieđuid:
a sámeválgstivrra nama ja čujuhusa, jus jienasteaddji lea logahallojuvvon dakkár gieldda jienastuslohkui, man jienastuslogus leat golbmalogis dahje eanebut, dahje lohkanválgastivrra nama ja čujuhusa jus jienasteaddji lea dakkár gieldda jienastuslohkui lagahallojuvvon mas leat unnit go golbmalogis jienastuslogus,
b jienasteaddji nama ja riegádanbeaivemeari,
c čujuhusa ruovttubáikkis válgajagi geassemánu 30. b. muttus, vejolaččat maŋimus čujuhusa Norggas jus jienasteaddji lea dieđihan fárrema olgoriikii, ja
d jietnaaddima áiggi ja báikki.

(4) Jienasteaddji čállá namas doavdnjekonfaluhttii.

(5) Jus lea vejolaš, de berre vihtan duođaštit ahte lea duohta dat, mii lea čálestuvvon doavdnjekonfaluhttii. Vihtana čujuhus ja riegádanbeaivemearri galgá čálestuvvot doavdnjekonfaluhttii.

(6) Jienasteaddji gii lea logahallojuvvon dakkár gieldda jienastuslohkui mas leat golbmalogis dahje eanebut jienastuslogus, fuolaha ahte jietnaaddin sáddejuvvo dan gieldda sámeválgastivrii, gos son lea čálihuvvan jienastuslohkui. Jienasteaddji gii lea dakkár gieldda jienastuslohkui lagahallojuvvon mas leat unnit go golbmalogis jienastuslogus, fuolaha sáddet jienastaga biirre lohkanválgastivrii.

 § 45 Válggastallan jna.

Válgalága § 8-5 gusto seamma láhkai.

§ 46 Urtnaid gurren. Válgaávdnasiid vurkkodeapmi jna.

§§ 53 – 54 gustojit seamma láhkai.

Kapihtal 9 Jietnaddin válgadikkis

§ 47 Jietnaaddima áigi ja báiki

(1) Jietnaaddin sámediggeválgii dakkár gielddain main golbmalogis dahje eanebut leat čálihuvvan Sámedikki jienastuslohkui, dollojuvvo seamma báikkis ja seamma áiggi go jietnaaddin stuorradiggeválgii. Diet guokte válgga galget dollojuvvot sierralaga.

(2) Dakkár gielddain main leat unnit go golbmalogis jienastuslogus, ii leat vejolaš jienastit sámediggeválgii válgabeaivvi.

(3) Válgaláhkaásahusa § 30 gusto seamma láhkai.

(4) Jienastanlatnja giddejuvvo mearriduvvon áiggi. Jieanasteaddjit, geat leat boahtán válgalatnjii mearriduvvon áigái, galget beassat jienastit.

§ 48 Jietnaaddinalmmuheapmi

Sámeválgastivra almmuha jietnaaddima áiggi ja báikki. Gielddain, main báikkálaš dilálašvuođat dahket dan govttolaččamussan, sáhttá almmuheapmi dan sadjái dáhpáhuvvat njuolggodieđáhusain juohke ovtta jienastanvuoigaduvvon olbmui.

§ 49 Ortnetnjuolggadusat

Válgalága § 9-4 gusto seamma láhkai.

§ 50 Jietnaaddin válgalanjas

(1) Go válgadiggi rahppojuvvo, de galget jienasteaddjit, geat leat čálihuvvan Sámedikki jienastuslohkui dain gielddain main leat golbmalogis dahje eanebut jienastuslogus, beassat addit jiena dađistaga go bohtet.

(2) Jienastanstivra sárggasta ruossa jienastuslohkui jienasteaddji nama buohta. Jienasteaddjit geaid jietnavuostáiváldi ii dovdda, galget duođaštit, ahte sii leat dat, geanin lohket iežaset. Jienasteaddji oažžu dasto jienastankonfaluhta ja čujuhuvvo jienastanlovkui.

(3) Jienasteaddji galgá oktolanjas ja buohkaid oainnekeahttá bidjat jienastanlihpu konfaluhttii. Jienasteaddji bidjá ieš jienastanlihpu urdnii.

(4) Jienasteaddji, gii dan dárbbaša, sáhttá ieš bivdit jienastanstivrras dárbbašlaš veahki jietnaaddimiin. Jienasteaddji, gii lea duođalaččat mielalaš dahje rumašlaš doaibmaváillat, sáhttá ieš čujuhit veahkeheaddji, daid olbmuid gaskkas, geat leat válgalanjas. Jieastanstivra galgá fuomášuhttit veahkeheaddjái, ahte sus lea jávohisvuođageatnegasvuohta.

(5) Jus ii leat jietnaaddin sámediggeválgii dán lanjas, de galgá jienasteaddji oahpistuvvot jienastanlatnjii, gos vuostáváldojuvvojit jienat sámediggeválgii.

§ 51 Sierra doavnnji geavaheapmi

Jienasteaddjit, geat eai leat čálihuvvan jienastuslogu guoskevaš oassái dahje gean nama buohta lea jo russejuvvon jienastuslohkui, eai galgga bidjat jienastanlihpu urdnii, muhto addit dan jienastanstivrii. Jienastanstivra galgá bidjat jietnaaddima sierra doavdnjái, liibmet dan gitta ja čálestit jienasteaddji nama, čujuhusa ja riegádanbeaivemeari olggobeallái.

§ 52 Jietnaaddin dastán válgalanja olggobealde

(1) Jus jienasteaddji ii goastta válgalatnjii, de sáhttá son addit jiena guovtti jietnavuostáváldái dastán válgalanja olggobealde.

(2) Jus jienasteaddji lea čálihuvvan Sámedikki jienastuslogu guoskeváš oassái, de galgá russejuvvot su nama buohta ovdalgo jienasteaddji oažžu jienastanlihpuid.

(3) Guokte jietnavuostáváldi buktiba ovtta jienastanlihppočoakkáldaga – ovtta jienastanlihpu juohke joavkkus, mii bidjá listta válgii – jienastanlihppokonfaluhta ja urtna olggos jienasteaddjái.

(4) Jienasteaddji bidjá ieš jienastanlihpu konfaluhttii, vejolaččat dakkár olbmo vehkiin, gean jienasteaddji ieš vállje § 50 njuolggadusaid vuođul, ja bidjá dan urdnii. Jietnavuostáváldi-guovttos doalvuba dasto urtna válgalatnjii. Jietnavuostáváldi-guovttos eaba galgga geavatkeahtes jienastanlihpuid váldit vuostá.

(5) Jus jienasteaddji ii leat čálihuvvan jieanastuslogu guoskevaš oassái dahje su lea jo russen jieanastuslogus, de ii galgga jienastanlihppu biddjojuvvot urdnii, muhto gieđahallojuvvot § 51 vuođul.

§ 53 Urtnaid gurren ovdalgo válgabeaivi nohká

Jus ferte gurret válgaurtnaid ovdalgo válgabeaivi nohká, de galgá sámeválgastivra fuolahit ahte jienastanstivrrat ásahit sihkkaris vugiid urtnaid sisdoalu vurkema várás. Addojuvvon jienaid vurkema galgá sirret eará válgaávdnasiin.

§ 54 Válgaávdnasiid vurkkodeapmi. Seilen. Fievrrideapmi

(1) Buot válgaávdnasiid galgá vurkkodit ja fievrridit sihkkaris vuogi mielde.

(2) Jus jienasteapmi bistá guokte beaivvi, de galgá jienastanstivra maŋŋágo sotnabeaivvi jienasteapmi lea nohkan, seilet urtnaid ja daid báikkiid, gos jienastanlihput vurkkoduvvojit, ja vel eará válgaávdnasiid ge, nu sihkkaris vuogi mielde ahte ii oktage fáhte seilejuvvon ávdnasiid nu ahte dan ii bures vuohtášii.

(3) Sámeválgastivra mearrida mo seilejuvvon urtnaid ja eará ávdnasiid galgá vurkkodit válgabeaivvis nubbái. Buigaolbmuid háldui eai galgga šaddat seilejuvvon ávdnasat.

(4) Válgaávdnasiid galgá álot fievrridit nu jođánit ja sihkkarit go vejolaš ja dan galget dahkat earát go dat, geaid hálddus seilenbiergasat leat.

§ 55 Válgabohtosiid ja prognosaid almmuheapmi

Válgabohtosiid ja prognosaid, mat leat vuolgán iskkademiin, mat leat čađahuvvon válgabeaivvi dahje válgabeivviid, ii sáhte almmuhit ovdalgo áramusat dii. 20 válgabeaivvi vuosárgga.

Kapihtal 10 Jietnaaddimiid ja jienastanlisttuid iskkadeapmi, lohkan, beavdegirječállin jna.

§ 56 Ovddalgihtejietnaaddima dohkkeheapmi

(1) Ovdalgihtejietnaaddin galgá dohkkehuvvot go
a. jienasteaddji lea čálihuvvan Sámedikki jienastuslohkui gildii,
b. jietnaaddin sisdoallá doarvái dieđuid ahte diehtá gii jieanasteaddji lea,
c. jietna lea addojuvvon rivttes áigái,
d. jietna lea addojuvvon rivttes jietnavuostáváldái, jus dat ii leš addojuvvon reivejietnan,
e. ii giige leat rahpan doavdnjekonfaluhta dahje geahččalan dan rahpat,
f. jienasteaddji ii leat addán dohkkehuvvon jiena, ja
g. jietna lea boahtán válgastivrii ovdal dii. 20 válgabeaivvi. Jienastagat dain gielddain main leat unnit go golbmalogis girjejuvvon jienastuslohkui, galget leat joavdan biirre lohkanválgastivrii ovdal dii. 20 válgabeaivvi.

(2) Jienasteaddji jietnaaddin lea dohkkehuvvon go su lea russen jienastuslogus.

(3) Ovddalgihtejietnaaddimiid galgá dohkkehit ovdal válgabeaivvi nu guhkás go lea vejolaš.

§ 57 Válgadiggejietnaaddima dohkkeheapmi

(1) Válgadikki jietnaaddima galgá dohkkehit go
a. jienasteaddji lea čálihuvvan Sámedikki jienastuslohkui gildii,
b. jienasteaddji lea beassan jienastit, ja
c. jienasteaddji ii jo leat addán dohkkehuvvon jietnaaddima.

(2) Jienasteaddji jietnaaddin lea dohkkehuvvon go su lea russen jienastuslogus.

§ 58 Doavdnje- ja jienastanlihppokonfaluhtaid rahpan

Sámeválgastivra dahje lohkanválgastivra galgá fuolahit ahte doavdnje- ja jienastanlihppokonfaluhtaid eai raba seamma olbmot, go dát dáhpáhuvvá oktanaga. Jietnaaddimiid rabadettiin galget leat guokte olbmo das.

§ 59 Go leat eambbo go okta jienastanlihppokonfaluhtta dahje jienastanlihppu seamma
jienasteaddjis

        Válgaláhkaásahusa § 36 gusto seamma láhkai.

§ 60 Jienastanlihpuid dohkkeheapmi

(1) Jienastanlihpu galgá dohkkehit go
a. das boahtá ovdan ahte lea sámediggeválggas sáhka,
b. das boahtá ovdan guđemuš bellodaga dahje joavkku jienasteaddji lea jienastan, ja
c. bellodagas dahje joavkkus lea lista válgabiirres. Eará válgabiirre jienastanlihpu sáhttá dohkkehit dušše dalle go lea sáhka organisašuvnnas, mii lea dohkkehuvvon dán láhkaásahusa kapihttala 5 vuođul.

(2) Addojuvvon jienastanlihppu adnojuvvo leat ovttalágánin almmolaš válgalisttain.

(3) Jienastanlihppu, mas lea oktasašlistta ovtta joavkku namma bajilčálan, galgá dohkkehuvvot jietnaaddimin oktasašlistii.

(4) Jus jienasteaddji lea geavahan prentejuvvon jienastanlihpu, mii ii leat ovttaláganin almmolaš válgalisttain, de ii galgga beroštit jienasteaddji vejolaš divodemiin.

§ 61 Jienasteaddji lea addán eambbo go ovtta jienastanlihpu seamma bellodahkii dahje jovkui

Go jienasteaddji lea addán eambbo go ovtta jienastanlihpu seamma bellodahkii dahje jovkui, de galgá dohkkehit dušše ovtta jienastanlihpu.

§ 62 Ovddasvástádus lohkamis ja válgaloahpparehkenastimis biirriin

(1) Gieldda sámeválgastivrras lea ovddasvástádus gaskaboddii lohkat ovddalgihtejienastagaid ja válgadiggejienastagaid dakkár gielddain main golbmalogis dahje eanebut leat girjejuvvon Sámedikki jienastuslohkui.

(2) Lohkanválgastivrras lea ovddasvástádus gaskaboddii ja loahpalaččat lohkat ovddalgihtejienaid dain gielddain main leat unnit go golbmalogis girjejuvvon jienastuslohkui, ja čađahit ovddalgihtejienaid ja válgadiggejienaid loahpalaš lohkama dain gielddain main golbmalogis dahje eanebut leat jienastuslogus. Lohkanválgastivrrat galget čađahit válgaloahpparehkenastima buot válgabiirriin.

(3) Čuovvovaš sámeválgastivrrat doibmet lohkanválgastivran:

1. Østre valgkrets/Nuortaguovllu válgabiire: Deanu gielda
2. Ávjovári valgkrets/Ávjovári válgabiire: Kárášjoga gielda
3. Nordre valgkrets/Davveguovllu válgabiire: Álttá suohkan
4. Gáisi valgkrets/Gáiseguovllu válgabiire: Romssa suohkan
5. Vesthavet valgkrets/Viestarmera válggabijrra/Viesttarmeara válgabiire: Narviikka suohkan
6. Sørsamisk valgkrets/Åarjel-Saepmie veeljemegievlie: Steinkjera suohkan
7. Sør-Norge valgkrets/Lulli-Norgga válgabiire: Oslo suohkan

§ 63 Válgaávdnasiid sádden lohknaválgastivrii

(1) Ovddalgihtejienastagat jienasteaddjiin guđet eai leat girjejuvvon gieldda jienastuslohkui, galget sáddejuvvon rabakeahttá dan gieldda sámeválgastivrii man jienastuslohkui jienasteaddji lea čálihuvvan, dađistaga go dat bohtet. Jus jienasteaddji lea dakkár gieldda jienastuslogus mas leat unnit go golbmalogis jienastuslogus, de galgá jienastat seamma láhkai sáddejuvvot biirre lohkanválgastivrii.

(2) Dain gielddain main leat unnit go golbmalogis Sámedikki jienastuslogus, galgá válgastivra fuolahit ahte ovddalgihtejienastagat sámediggeválgii sáddejuvvojit lohkanválgastivrii rabakeahttá dađistaga go dat bohtet.

(3) Dain gielddain main leat golbmalogis dahje eanebut čálihuvvan Sámedikki jienastuslohkui, galgá sámeválgastivra dallánaga go ovddalgihtejienaid ja válgadiggejienaid gaskaboddasaš lohkan lea čađahuvvon, sáddet lohkanválgastivrii

a. buot jietnaaddimiid mat leat addojuvvon válgadikkis ja daid jienastagaid mat leat addojuvvon ovddalgihtii sierra,
b. buot sisaboahtán válgakoarttaid ja doavdnjekonfaluhtaid ovddalgihtejienastemiin,
c. sámeválgastivrra beavdegirjji duođaštuvvon nubbehusčállosa ja
d. sisaboahtán guoddalusaid máŋgosiid.

(4) Ávdnasiid galgá čorgadit páhkket sihkkarit seilejuvvon doavdnjái ja sáddet jođáneamos ja sihkkareamos lági mielde. Sámeválgastivra galgá leat sádden ávdnasiid maŋimustá gaskavahku dii. 15 maŋŋá válgga.

§ 64 Lohkanprinsihpat

(1) Jienastanlihput galget lohkkojuvvot guovtti vuorus, gaskaboddasaš ja loahpalaš lohkamiin.

(2) Ovddalgihtejietnaaddimiid ja válgadiggejietnaaddimiid galgá sierra lohkat.

(3) Buot lohkamiid galgá sámeválgastivra dahje lohkanválgastivra gozihit.

§ 65 Gaskaboddasaš lohkan. Gaskaboddasaš bohtosa dieđiheapmi

(1) Ovddalgihtejienastanlihpuid gaskaboddasaš lohkan galgá álgit maŋimustá njeallje diimmu ovdalgo jietnaaddin loahpahuvvo válgabiirre buot jienastanbáikkiin, jus dát ii rihkoš čiegus válgga prinsihpa. Muđuid galgá lohkan álgit dallánaga go lohkanválgastivra lea ožžon buot ovddalgihtejietnaaddimiid lohkanbáikái. Sámeválgastivra ja lohkanválgastivra galget sierra bidjat jietnaaddimiin dihto logu, mii ii galgga leat mielde gaskaboddasaš lohkamis, muhto seaguhit daid daiguin ovddalgihtejietnaaddimiiguin, mat bohtet sisa maŋŋágo gaskaboddasaš lohkan lea álgán.

(2) Válgadikkis addojuvvon jienastanlihpuid gaskaboddasaš lohkan galgá álgit jođáneamos lági mielde maŋŋágo sámeválgastivra dahje lohkanválgastivra lea buot jietnaaddimiid vuostáváldán.

(3) Dat jienastanlihput, maid dohkkeheapmi eahpiduvvo, biddjojuvvojit sierra eaige lohkkojuvvo vuos.

(4) Juohke listta gaskaboddasaš jietnalogu gávdná go lohká galle jienastanlihpu leat addojuvvon juohke listii.

(5) Dain gielddain main golbmalogis dahje eanebut leat Sámedikki jienastuslogus, galgá sámeválgastivra dallánaga go lohkan lea loahpahuvvon, dieđihit gaskaboddasaš bohtosa biirre lohkanválgastivrii.

§ 66 Loahpalaš lohkan

(1) Lohkanválgastivra čađaha loahpalaš lohkama. Oppa biirre jienastanlihpuid lohkan ja válgaloahpparehkenastin dahkkojuvvo lohkanválgastivrras. Jus lohkanválgastivra gávdná boasttuvuođaid sámeválgastivrra mearrádusain jietnaaddimiid dahje jienastanlihpuid dohkkeheamis ja hilgumis, dahje sámeválgastivrra lohkamis, de galget boasttuvuođat njulgejuvvot.  

(2) Gaskaboddasaš lohkama jienastanlihpuid galgá lohkat ođđasis. Lohkanválgastivra mearrida gálget go dat jienastanlihput dohkkehuvvot, mat eai lohkkojuvvon gaskaboddasaš lohkamis. Dat jienastanlihput, maid dalle vel dohkkeha, galget lohkkojuvvot oktanaga eará jienastanlihpuiguin.

(3) Juohke listta jietnalogu gávdná go lohká galle jienastanlihpu leat addojuvvon juohke listii.

§ 67 Girjedoallu. Lávadagaid mearrideapmi

(1) Jienastanstivra galgá beavdegirjet válgadikki čađaheami.

(2) Sámeválgastivra galgá beavdegirjet válgga válmmašteami ja čađaheami.

(3) Lohkanválgastivra galgá beavdegirjet lohkama ja válgaloahpparehkenastima.

(4) Bargo- ja searvadahttindepartemeanta mearrida lávadagaid, maid mielde galgá beavdegirjet hálddahuslaš dilálašvuođaid, jietnaaddimiid ja jienastanlihpuid vuostáváldima ja gieđahallama, lohkama, válgaloahpparehkenastima ja dárkkisteami.

(5) Sámediggi mearrida lávadagaid goalmmát lađđasa vuođul.

(6) Válgaeiseválddiin lea geatnegasvuohta geavahit mearriduvvon lávadagaid.

Kapihtal 11 Mandáhtajuohkáseapmi ja evttohasválljen

§ 67a Mandáhtaid juohkin válgabiirriide

(1) Mandáhtat juogaduvvojit St. Laguë heivehuvvon vuogi mielde. Buot Sámedikki 39 áirasa galget juogaduvvot válgabiirriide.Válgabiirre juogadanlohku mandáhtaid juogadeamis válgabiirriid gaskkas lea daid olbmuid lohku geat leat čálihuvvan válgabiirre jienastuslohkui. Ovddit válgga sámi jienastuslohku biddjojuvvo vuođđun.

(2) Juogadeapmi vuosttas lađđasa vuođul čađahuvvo čuovvovaš vuogi mielde:

a) Juohke válgabiire galgá oažžut guokte mandáhta. 

b) 25 mandáhta man vel báhcet, juogaduvvojit gorálaččat válgabiirriid mielde daid olbmuid logu mielde geat leat čálihuvvan jienastuslohkui, dan láhkai ahte juohke biirre juogadanlohku juhkkojuvvo loguide 1 – 3 – 5 – 7 jna. Dat kvotieanttat mat bohtet ovdan, nummirastojuvvojit dađistaga. Mandáhtat juogaduvvojit válgabiirriide daid kvotieanttaid vuođul mat bohtet ovdan. Vuosttas mandáhta oažžu dat válgabiire, mas lea stuorámus kvotienta. Nuppi mandáhta oažžu dat válgabiire, mas lea nubbi stuorámus kvotienta jna. Jus guovtti dahje eanet válgabiirriid kvotieanta lea ovtta stuoru, de gullá mandáhta dan válgabiirii, mas lea stuorámus juogadanlohku. Jus dain leat ovtta stuorra juogadanlohku de vuorbádus mearrida man válgabiirii mandáhta gullá.

(3) Lulli-Norgga válgabiire ii galgga dattetge oažžut eanet mandáhtaid go válgabiire livčče ožžon jus buot 39 áirasa livčče juhkkojuvvon gorálaččat válgabiirriid gaskkas.

§ 68 Válgaloahpparehkenastin. Mandáhtaid juohkin

(1) Lohkanválgastivra galgá bissánkeahttá doaimmahit válgaloahpparehkenastimiid biirres ja juogadit biirre mandáhtaid listtaid gaskkas. Mandáhtat juogaduvvojit St. Laguë heivehuvvon vuogi mielde.

(2) St. Laguë heivehuvvon vuohki mearkkaša ahte juohke listta jietnalohku juhkkojuvvo loguide 1,4 – 3 – 5 –7 jna., gč. válgalága § 11-4 (3). Juohke jietnalohku galgá juogaduvvot nu ollu gerddiid go dárbbaša vai gávdná galle mandáhta lista galgá oažžut. Vuosttas mandáhta oažžu dat lista, mas lea stuorámus kvotienta. Nuppi mandáhta oažžu dat lista, mas lea nubbi stuorámus kvotienta. Goalmmát mandáhta oažžu dat lista, mas lea goalmmát stuorámus kvotienta. Jus listtaid kvotienttat leat ovtta stuoru, de gullá mandáhta dan listii, mas leat eanemus jienasteaddjit. Jus listtain leat ovtta mađe ollu jienasteaddjit, de vuorbádus mearrida man listii mandáhta gullá.

§ 69 Evttohasválljen

(1) Go lea mearriduvvon galle mandáhta guđege lista oažžu, de juogada lohkanstivra daid listta evttohasaide. Evttohasain, mat eai leat válljehahttit, ii adnojuvvo deasta logadettiin.

(2) Evttohasválljen dahkkojuvvo dáinna lágiin:

Vuos lohkkojuvvojit dat namat main lea nr. 1 jienastanlihpus. Dat evttohas gii lea biddjojuvvon eanemus háviid nummir oktan, válljejuvvo. Dasto lohkkojit dat namat main lea nr. 2 jienastanlihpus. Dat evttohas gii eanemus gerddiid lea biddjojuvvon nummir guoktin go vuosttas ja nuppi lohkanbohtosiid bidjet oktii, válljejuvvo. Lohkamat jotket seamma láhkai dassážii go listta buot áirrassajiin lea olmmoš. Jus evttohasat ožžot seamma bohtosa, de mearrida álgovuorrolohku listtas.

(3) Juohke lista galgá oažžut - mađe mielde lea vejolaš - seamma ollu sadjásašáirasiid go áirasiid, ja lassin vel golbma. Sadjásašáirrassajit juogaduvvojit seamma vuogi mielde go áirasat.

§ 70 Válgabohtosa girjen. Sádden Sámedikki válganammagoddái

(1) Go jietnalohkan ja válgalohpparehkenastin leat loahpahuvvon, de galgá lohkanválgastivrra jođiheaddji, gč. §  67, fuolahit ahte duođaštuvvon nubbehus das mii lea girjejuvvon válgga oktavuođas, ja boahtán váidalusat ja mearkkašumit válgga čađaheapmái, galget dallánaga sáddejuvvot Sámedikki válganammagoddái.

(2) Lohkanválgastivrra lahtut vuolláičállet girjji.

§ 71 (Fámohuhttojuvvon)

§ 72 Fápmudus válljejuvvon áirasiidda

(1) Sámedikki válganammagoddi ráhkada fápmudusa buot válljejuvvon áirasiidda ja sadjásašáirasiidda. Áirasat nammaduvvojit dan maŋŋálasortnegis, mii boahtá ovdan §§ 68 ja 69. Sadjásašáirasiid hárrái albmaduvvo, guđe áirasiid sadjái sii soitet boahtit, seammás go albmaduvvo guđe maŋŋálasortnegis sii leat válljejuvvon.

(2) Fápmudusa vuolláičállet válganammagotti lahtut ja dat sáddejuvvo Sámediggái. Sámedikki válganammagoddi dieđiha válgabohtosa lohkanválgastivrraide ja válljejuvvon áirasiidda ja sadjásašáirasiidda, ja dieđiha seammás áirasiidda ja sadjásašáirasiidda vuoigatvuođa birra ohcat luovusbeassama válggas.

(3) Fápmudusat biddjojuvvojit Sámediggái dohkkeheapmái.

Kapihtal 12 Eanetlohkoválga

§ 73 Eanetlohkoválgga eavttut

(1) Válga dollojuvvo eanetlohkoválgan, jus válgabiirres ii leat eanet go okta dohkkehuvvon listaevttohus.

(2) Sámedikki válganammagoddi almmuha ahte válga dollojuvvo eanetlohkoválgan ja dieđiha guđe njuolggadusat gustojit válgii.

§ 74 Eanetlohkoválgga vuohki

(1) Jienasteaddjit jienastit ovttain jienastanlihpuin áirasiid ja sadjásašáirasiid.

(2) Jienastanlihpuin sáhttet leat guovttegeardái nu olus go válgabiirres galget válljejuvvot áirrasin.

§ 75 Eanetlohkoválgga válgaloahpparehkenastin

(1) Válgaloahpparehkenastimis lohkkojuvvojit vuos dat jienat, mat leat addojuvvon áirasiidda. Jus jienastanlihpus eai leat earuhuvvon áirasat ja sadjásašáirasat, de adnojuvvojit vuosttamuččat, geat leat čállojuvvon, áirrasin ja dasto čuovvovaččat fas sádjásašáirrasin. Jus jienastanlihppu sisdoallá eanet go golbma nama áirrasin dahje sadjásašáirrasin, de eai oppa árvvoštallojuvvoge sii, geat čužžot maŋimužžan maŋŋálasortnegis.

(2) Okta namma sáhttá dušše oktii čállojuvvot juohke jienastanlihppui.

(3) Dat evttohasat, geat leat ožžon eanemus jieanaid áirrasin, leat válljejuvvon áirrasin maŋŋálasortnegis jietnaloguid mielde. Dat geat dasto leat ožžon eanemus jienaid go áirrasjienat ja sadjásašáirrasjienat lohkkojuvvojit oppalohkái, leat válljejuvvon sadjásašáirrasin maŋŋálasortnegis jietnaloguid mielde.

(4) Jus eanebut leat ožžon seamma ollu jienaid, de mearriduvvo boađus vuorbádemiin.

Kapihtal 13 Válgga gustovašvuođa iskan. Guoddaleapmi

§ 76 Guoddaleapmi

(1) Buohkat, geain lea jienastanvuoigatvuohta, sáhttet guoddalit dilálašvuođaid dan válgabiirre válgga válmmašteamis ja čađaheamis, mas sii leat čálihuvvan Sámedikki jienastuslohkui. Jienastanvuoigatvuođaáššiin dahje jienastanvejolašvuođaáššiin lea susge guoddalanvuoigatvuohta, gii ii leat čálihuvvan jienastuslohkui.

(2) Guoddalus galgá leat ovddiduvvon ovdalgo čieža beaivvi leat vássán maŋŋá válgabeaivvi. Lohkanválgastivrra válgaloahpparehkenastima guoddaleapmi galgá leat ovddiduvvon ovdalgo čieža beaivvi leat vássán maŋŋágo válgaboađus lea almmuhuvvon.

(3) Sámediggi lea guoddalaneiseváldi.

(4) Guoddalus galgá leat čálalaš ja galgá ovddiduvvot gieldda sámeválgastivrii, biirre lohkanválgastivrii dahje Sámedikki hálddahussii.

§ 77 Válgga dárkkisteapmi. Gustomeahttun válga – ođđasisválga

(1) Ođđa válljejuvvon Sámediggi mearrida lea go válga lobálaš.

(2) Sámediggi galgá fuolahit ahte boasttuvuođat njulgejuvvojit nu guhkás go lea vejolaš.

(3) Sámediggi galgá cealkit gieldda dahje válgabiirre válgga gustomeahttumin go leat dahkkojuvvon boasttuvuođat, maid lea sivva navdit leat váikkuhan válgga bohtosa, ja maid ii leat vejolaš njulget.

(4) Go gieldda dahje válgabiirre válga lea celkojuvvon gustomeahttumin, de gohčču Sámediggi ođđasisválgii. Sámediggi sáhttá erenoamáš dáhpáhusain gohččut ođđasisválgii olles válgabiirres vaikke vel boasttuvuohta ii gusto buot biirre gielddaide.

§ 78 Ođđasisválgga čađaheapmi

(1) Ođđasisválgga oktavuođas geavahuvvo álgoválgga Sámedikki jienastuslohku. Jienastuslohku galgá ođastuvvot ja boasttuvuođat njulgejuvvot.

(2) Jus lea dárbu ođđasisválgga čađahit vuogasvuođadeastta geažil, de sáhttá departemeanta spiehkastit dán láhkaásahusa mearrádusain.

Kapihtal 14 Ođđa válgaloahpparehkenastin válgaáigodagas

§ 79 Ođđa válgaloahpparehkenastin

(1) Lohkanválgastivra galgá, Sámedikki gohččuma vuođul, čađahit ođđa válgaloahpparehkenastima go áirrassadji Sámedikkis báhcá guorusin.

(2) Lohkanválgastivra ráhkada fápmudusaid válljejuvvon áirasii dahje sadjásašáirasii vuosttas lađđasa vuođul. Fápmudusas albmaduvvo guđe nummira maŋŋálasortnegis válljejuvvon áirras galgá oažžut. Sadjásašáirasii albmaduvvo guđe áirasa dahje áirasiid sadjái son galgá boahtit, ja nummira sadjásašáirasiid maŋŋálasortnegis. Fápmudus sáddejuvvo Sámediggái. Seammás dieđihuvvo válljejuvvon áirasii dahje sadjásašáirasii válgga birra ja vuoigatvuođa birra ohcat luovusbeassama válggas.

Kapihtal 15 Iešguđetlágan mearrádusat

§ 80 Válgaávdnasiid rájadeapmi, luobaheapmi ja billisteapmi

Válgaávdnasiid rájadeapmi, luobaheapmi ja billisteapmi maŋŋá válgga galgá dáhpáhuvvat arkiivalága mearrádusaid vuođul ja láhkaásahusa vuođul, mii lea addojuvvon dan olis.

§ 81 Beassan Sámedikki jienastuslohkui ja ávdnasiidda muđuid - almmolašvuohta

(1) Jus eará ii čuovo lágas dahje láhkaásahusa mearrádusain, de sáhttá beassan Sámedikki jienastuslogu gáhppálagaide dahje daid nubbehusčállosiidda – dás maiddái dasa mii lea geavahuvvon russemii – addit dušše
a. almmolaš virgeolbmo atnui, go adnojuvvo dárbbašlažžan bálvalusa dihtii dahje
b. earáide Sámedikki mieđáhusa mielde.

(2) Beassan jienastuslohkui ja válgaávdnasiidda muđuid sáhttá addit dušše dutkiide dieđalašvuođa várás Sámedikki mieđáhusa mielde.

§ 82 Jávohisvuođageatnegasvuohta

(1) Hálddašanlága jávohisvuođageatnegasvuođa mearrádusat gustojit seamma láhkai sámediggeválggas.

(2) Son, guhte veahkeha jienasteaddji jienastettiin ja beassá diehtit, guđe láhkai jienasteaddji lea jienastan, lea geatnegas orrut jienajávohaga dan birra.

§ 83 Áigemeriid meroštallan. Mieđiheapmi go rihkku áigemeari

(1) Jus áigemearri álgá dakkár dáhtonis, mii deaivá leat bassebeaivi, de galgá áigemearri álgit vuosttas čuovvovaš árgabeaivvi.

(2) Jus áigemearri nohká dáhtonis, mii deaivá leat bassebeaivi, de nohká áigemearri vuosttas čuovvovaš árgabeaivvi.

(3) Vuosttas ja nuppi lađđasa mearrádusat gustojit seamma láhkai dalle go dihto dáhton dán láhkaásahusa dáhpáhusa áramus dahje maŋimus áigemuddu deaivá leat bassebeaivi.

(4) Jus áigemearit eai leat dollojuvvon dán láhkaásahusa vuođul, de sáhttá mieđihit ođđa áigemeari dušše dalle go áigemearri lea rihkkojuvvon dakkár diliin, maidda geatnegahtton olmmoš ii veadján maidege, ja maid sus ii lean vejolaš ovddalgihtii oaidnit ja nu garvit.

§ 84 Čuvgehusgeatnegasvuohta

Buot almmolaš virgeolbmot leat geatnegasat nu guhkás go lea vejolaš, addit válgaeiseválddiide daid dieđuid, maid sii gáibidit válgga rválmmašteami ja čađaheami oktavuođas.

§ 85 Dieđut válgastatistihka várás

            Sámeválgastivrrat, lohkanválgastivrrat ja Sámediggi leat geatnegasat addit daid dieđuid, maid departemeanta dahje Statistihkalaš Guovddášdoaimmahat gávnnaha dárbbašlažžan go áigu almmuhit válgabohtosiid dahje ráhkadit almmolaš válgastatistihka.

§ 86 Sámediggeválgga golut

(1) Stáhtakássa máksá lohkanválgastivrraid goluid 28 ruvnnuin juohke olbmo ovddas gii lea logahallojuvvon válgabiirre jienastuslohkui.

(2) Stáhtakássa máksá Sámedikki válganammagotti goluid daid doaimmaid oktavuođas, mat leat mearriduvvon sámelágas ja dán láhkaásahusas. Departemeanta sáhttá – ovttasráđiid Sámedikkiin – mearridit daid goluid rámma, mat galget máksojuvvot vuosttas dadjosa vuođul, ja sáhttá Sámediggái várret dan mahtásaš sumi goluid buvttadeapmin.

Kapihtal 16 Fápmuiboahtin- ja gaskaboddasaš njuolggadusat

§ 87 Fápmuiboahtin

(1) Dát láhkaásahus biddjojuvvo fápmui dallánaga.

(2) Juovlamánu 10. b. 2004-mannosaš láhkaásahus nr. 1641 sámediggeválgga birra fámuhuhttojuvvo.

§ 88 Gaskaboddasaš njuolggadusat