Historjjálaš arkiiva

Edtja annje tjïelke ulmine barkedh dejtie saemien gïelide

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeanta

Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemeente jïh Saemiedigkie dam mubpiem reektehtsem buektieh tjïrrehtimmien bïjre Dahkoesoejkesjistie saemien gïelide daan biejjien. Reektehtse lea nedtesæjrojne regjeringen.no jïh samediggi.no.

Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemeente jïh Saemiedigkie dam mubpiem reektehtsem buektieh tjïrrehtimmien bïjre Dahkoesoejkesjistie saemien gïelide daan biejjien. Reektehtse lea nedtesæjrojne regjeringen.no jïh samediggi.no.

Dah saemien gïelh leah aktene hijven evtiedimmesne. Dïhte saemien gïelegoerehtimmie jaepeste 2012 vuesehte åtnoe saemien gïeleste læsseneminie julevsaemien jïh åarjelsaemien noeri gaskem. Dïhte aaj vuesehte stoerre ïedtje gååvnese saemien lïeredh geerve saemiej gaskem.

- Manne geerjene ihke mijjieh daelie vuejnebe dïhte barkoe saemien gïeli gaavhtan jïh saemien gïelide våajnoes darjodh lea illedahkh vadteme. Jis daate hijven evtiedimmie edtja jåerhkedh dle daerpies ulmiestuvreldh barkojne. Reerenasse sæjhta dan åvteste aaj båetijen biejjien lïhke Saemiedigkine barkedh juktie vaarjelidh jïh nænnoestehtedh dejtie saemien gïelide, Rigmor Aasrud jeahta.

Saemiedigkie aktem vihkeles råållam åtna juktie saemien gïelide nænnoestehtedh jïh evtiedidh. Dïhte vihkielommes barkoe læjhkan voenges siebriedahkine dorjesåvva. Jïjnjh ïedtjeburrieh iktemearan barkeminie juktie saemien gïelem vaarjelidh jïh evtiedidh.

- Saemiedigkien åejvieulmie evtiedæmman saemien gïelese lea låhkoem gïeleutnijijistie lissiehtidh jïh åtnoem saemien gïeleste lissiehtidh. Reektehtse vuesehte mijjieh libie reaktoe geajnosne, men annje daerpies beetnehvierhtieh jïh almetjevierhtieh nænnoestehtedh saemien gïelese. Daate lea mij akt mejnie Saemiedigkie sæjhta jåerhkedh barkedh rååresjimmesne reerenassine, saemiedigkiepresidente Egil Olli jeahta.

Dahkoesoejkesje saemien gïelide fraamme bïejesovvi jaepien 2009. Dahkoesoejkesjen ulmie lea jienebh åadtjodh mah saemien nuhtjieh. Edtja ulmiem jaksedh viehkine saemien gïelebarkoem nænnoestehtedh ovmessie siebriedahkesuerkine, joekoen lïerehtimmien jïh ööhpehtimmien sisnjeli, byögkeles dïenesje- jïh hoksedïenesji sisnjeli, jïh saemien gïelem nuhtjedh jïh våajnoes darjodh byögkeles ektiedimmine.

Dahkoesoejkesje saemien gïelide – staatuse 2011 – 2013


Áŋgiruššet ain ulbmillaččat sámegielaid ovdii

Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeanta ja Sámediggi geigejit odne nuppi raportta dan birra, mo Sámegielaid doaibmaplána čađahuvvo. Raportta gávnnat neahttasiidduin regjeringen.no ja samediggi.no.

Sámegielaid dilli ovdána. 2012 sámegiela iskkadeapmi čájehii, ahte julev- ja máttasámenuorat leat geavahišgoahtán eanet sámegiela. Dat čájeha maid ahte sámi ollesolbmuin lea stuorra beroštupmi oahppat sámegiela.

- Lean movtta, go sámegielaid ovddideames ja čalmmustahttimis leat bohtosat. Jos háliidit dili ain buorránit ovddos guvlui, de fertet ain áŋgiruššat ulbmillaččat. Ráđđehus áigu danin ain nannet sámegielaid lagaš ovttasbarggus Sámedikkiin, Rigmor Aasrud dadjala.

Sámedikkis lea mávssolaš rolla sámegielaid nannemis ja ovddideames. Mávssoleamos bargu dahkkojuvvo dattetge báikkálaš servodagain. Ollu áŋgiris olbmot barget váibbakeahttá sámegielaid seailluhemiin ja ovddidemiin.

- Sámedikki váldoulbmil sámegielaid ovddideami oktavuođas lea lasihit sámegielhálliid logu ja sámegiela geavaheami. Raporta čájeha, ahte leat bargamin rievttes guvlui, muhto ahte sámegielaid ovddideapmi gáibida eanet ruđalaš ja olmmošlaš návccaid. Dan ovdii Sámediggi áigu ain bargat ovttasráđiid ráđđehusain, sámediggepresideanta Egil Olli cealká.

Sámegielaid doaibmaplána ovddiduvvui 2009. Doaibmaplána ulbmil lea oažžut eanebuid sámástit. Ulbmila sáhttá juksat dan láhkai, ahte áŋgireappot bargat sámegielaid ovdii iešguđet servodatsurggiin, erenoamážit oahpahusas ja oahpposuorggis, almmolaš bálvalusaid ja fuolahusa lágidettiin ja go geavahit čalmmustahttit sámegiela almmolaš oktavuođain.

Sámegielaid doaibmaplána - dilli áigodagas 2011 - 2013
 

Ájn garrasit bargaduvvá sámegielaj åvdås

Ådåsmahttem-, háldadim- ja girkkodepartemænnta ja Sámedigge biedji uddni åvddån nuppát rapportav Sámegielaj doajmmaplána tjadádime gáktuj. Rapportta gávnnu næhttabielijn regjeringen.no ja samediggi.no.

Sámegiela li buorep guovlluj åvddånahttemin. Sáme giellaguoradallam 2012 rájes vuoset sámegiela adno lassán julevsáme ja oarjjelsáme nuoraj gaskan. Dat vuoset aj ållessjattuk sámij gaskan le viehka stuorre berustibme sámegielav oahppat.

- Ávon lev gå dálla vuojnnep barggo sámegielaj ja daj tjalmostahttema åvdås le vuorbástuvvam. Jus dát åvddånahttem galggá buorep guovlluj joarkket de dat gájbbet mij ulmmelattjat barggap. Danen galggá ráddidus åvddålijguovlluj aj barggat Sámedikke siegen váj sámegielajt suoddji ja nanni, javllá Rigmor Aasrud.

Sámedigge le ájnas gå barggap sámegielaj nannimijn ja åvddånahttemijn. Ajtu le navti jut ájnnasamos barggo bájkálasj sebrudagájn dagáduvvá. Moadda vissjalis ulmutja idja-biejvve barggi sámegielav bisodittjat ja åvddånahtátjit.

- Sámedikke oajvveulmme sámegielaj åvddånahttema gáktuj le lasedit giellaaddnij lågov ja sámegielaj anov. Rapportta vuoset buorre guovlluj lip mannamin, valla ájn le dárbbo nannit sámegielaj rudálasj ja ulmusjlasj ressursajt. Dát le juoga majna Sámedigge ájn galggá barggat ráddidusá guládijn, javllá sámedikke presidænnta Egil Olli.

Sámegielaj doajmmapládna biejaduváj åvddån jagen 2009. Doajmmaplána ulmme le ienep sámegiela addnijt åttjudit. Dáv galggá jåksåt navti váj nanni sámegielaj vuorodimev iesjguhtik sebrudaksuorgen, sierraláhkáj åhpadime ja åhpadusá suorgen, almulasj dievnastus- ja huksofálaldagájn ja sámegielajt adnet ja vuojnnusij buktet almulasj aktijvuodajn.