Historjjálaš arkiiva

Buohkat ožžot govdafierpmádat fálaldaga

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeanta

Ráđđehusa ulbmil lea ahte Norga galgá leat njunnožis Eurohpás govdafierpmádat fálaldaga dáfus ja govdafierpmádaga geavaheddjiid oasi dáfus. Buot báikedoaluin galgá leat govdafierpmádatfálaldat mas lea buorre vuđolaš kvalitehta.

Ráđđehusa ulbmil lea ahte Norga galgá leat njunnožis Eurohpás govdafierpmádat fálaldaga dáfus ja govdafierpmádaga geavaheddjiid oasi dáfus. Buot báikedoaluin galgá leat govdafierpmádatfálaldat mas lea buorre vuđolaš kvalitehta.

- Bures huksejuvvon govdabáddefierpmádat lea dehálaš norgga ássiide, almmolaš doaimmaide ja gilvoceavzilis ealáhuseallimii. Buohkain galgá leat oažžun láhkai govdafierpmádat mas lea vuđolaš buorre kvalitehta. Govdafierpmádatpolitihkka galgá ain leat márkanguvllot. Ráđđehus áigu govdabáddefierpmádaga huksema ovddideapmái láhčit dili nu ahte kommersiála fállit huksejit buori govdafierpmádaga nu ollugiidda go vejolaš, lohká ođasmahttin-, hálddahuslaš- ja girkoministtar Rigmor Aasrud.    

Ráđđehus áigu:

  • Bargat oažžut eanemus gollobeaktilis huksema
    Dat siskkilda earret eará álkidahttima go roggá almmolaš eatnamiin, fievrridit effektiiva bearráigeahču vai seamma sadjái bidjan njuolggadusat dollojuvvojit, árvvoštallat vuogádaga rogganbargguid ovttastahttimii, árvvoštallat ásahit gáibádusaid standardiserejuvvon, geográfalaš registreremii jođasgeainnuin bidjama ráhkkanusaide ja láhčit dili sáddenstašuvnnaid sajusteapmái ja eará elektrovnnalaš gulahallanávdnasiidda almmolaš visttiin ja opmodagain.
  • Buohkaide galgá oažžun láhkai govdafierpmádat mas lea vuđolaš buorre kvalitehta
    Ráđđehusa ambišuvdna lea ahte buot báikedoaluin (100 pst) galgá leat oažžun láhkai govdafierpmádatfálaldat mas lea vuđolaš buorre kvalitehta. Dasa juolluduvvo unnimusat 150 miljovnna ruvdno jahkásaččat dássážii go mihttu olahuvvo. Ruđat galget geavahuvvot guovlluide gos ii leat govdabáddefierpmádatfálaldat.
  • Bargat oažžut buori ja boahtteáigásaš fálaldaga mobiila govdabáddái
    Johtalusdepartemeanta ja Poasta- ja telebearráigeahčču áiguba juolludit 790 -862 MHz frekveansaresurssaid frekveansafierpmádahkii. Dan bokte šaddá buoret mobiila govdabáddefierpmádat fálaldat. Muhtun oassái fierpmádagas, šaddá gáibádus ahte dat galgá viđa jagis galgá gokčat 98 proseantta álbmogis, mas gaskamearalaš fievrredanleahttu lea unnimusat 2 Mbit/s.
  • Láhčit dili vai šaddá gilvu govdabáddemárkanis 
    Eiseválddit áigot láhčit dili ceavzilis govdabáddemárkana gilvui effektiiva márkanmuddema bokte.
  • Láhčit dili eanet sihkarvuhtii ja nanosmahttimii Tele-fierpmádagain
    Johtalusdepartemeantta ja Poasta- ja telebearráigeahčču áigot nannet fierpmádagaid sihkkarvuođa ja gearggusvuođa ekomlága rievdadusaid bokte ja ovttas singuin geat fállet daid.

Loga eambbo: 

 

Gaajhkesh faalenassem gamtebaanten bïjre åadtjoeh

Reerenassen ulmie lea Nöörje edtja dej buaratjommesi gaskem Europesne årrodh, dovne gamtebaantefaalenassen bïjre jïh gosse lea man gellie mah gamtebaantem nåhtadieh. Gaajhkh gåetieguentieh edtjieh aktem gamtebaantefaalenassem utnedh mij lea eensi hijven kvaliteeteste.

Akte hijven vijriedamme gamtebaantenedte lea vihkeles nöörjen årroejidie, byögkeles darjoemidie jïh akten gaahtjememaehteles jieliemasse. Gaajhkesh edtjieh maehtedh gamtebaantem åadtjodh mij lea hijven eensi kvaliteeteste. Gamtebaantepolitihke edtja annje stuvreme årrodh maarkedese. Juktie gamtebaantevijriedimmiem evtiedidh, dle reerenasse sæjhta sjïehteladtedh ihke dah kommersijelle faalehtæjjah aktem hijven gamtebaantem vijriedieh dan jeenjesidie goh gåarede, orrestehtemeministere-, reereme- jïh gærhkoeministere Rigmor Aasrud jeahta.

Reerenasse sæjhta:

  • Barkedh guktie vijriedimmie dan lihties sjædta goh gåarede
    Daate gaskem jeatjah sæjhta aelhkebe njoelkedassh årrodh gosse edtja byögkeles dajvesne kroehkedh, radtjoeslaakan vaaksjodh guktie dah njoelkedassh ektielokaliseradimmiem steeresuvvieh, vuekieh vuarjasjidh juktie kroehkemebarkoeh iktedidh, vuarjasjidh krïevenassh tseegkedh akten standardiseradamme, geografeles vïhtesjadtemasse foeresjimmiegeajnojste, jïh sjïehteladtedh seedtemestasjovnh jïh jeatjah ekomdalhketjh bïejedh byögkeles gåetine jïh eekine.  
  • Gamtebaantem vedtedh eensi hijven kvaliteeteste gaajhkesidie
    Reerenassen syjhtedasse lea gaajhkh gåetieguentieh (100 pst) edtjieh aktem gamtebaantefaalenassem utnedh mij lea eensi hijven kvaliteeteste. Vierhtieh vadtasuvvieh unnemes 150 mill. kråvnine fïerhten jaepien, goske ulmiem jakseme. Edtja vierhtide nuhtjedh dejnie dajvine gusnie gamtebaantefaalenasse ij gååvnesh.
  • Akten hijven faalenassen åvteste barkedh mobijle gamtebaanteste mij båetijen aajkan sjeahta
    Fealadimmiedepartemeente jïh Påaste-jïh televaaksjome sijhtieh frekvensevierhtieh vedtedh frekvensebaanteste 790-862 MHz.  Dellie sæjhta aktem buerebe faalenassem åadtjodh mobijle gamtebaanteste. Sæjhta muvhtide dehtie baanteste, krïevedh 98 prosenth årroejijstie edtjieh aktem gaskemedtiem sertiestimmiedriektem utnedh unnemes 2 Mbit/s, eannan vïjhte jaepieh vaaseme.
  • Gaahtjemasse sjïehteladtedh gamtebaantemaarkedesne
    Åejvieladtjh sijhtieh akten monnehke gaahtjemasse sjïehteladtedh gamtebaantemaarkedinie, akten radtjoes maarkedestuvremen tjïrrh.
  • Lissiehtamme jearsoesvoetese jïh nænnoesvoetese sjïehteladtedh telenedtine
    Fealadimmiedepartemeente jïh Påaste-jïh televaaksjome sijhtieh jearsoesvoetem jïh riejriesvoetem nænnoestehtedh nedtine jarkelimmiej tjïrrh ekom-laakesne jïh faalehætjjajgujmie ektine.

Lohkh vielie:

 

Gájka oadtju gåbddåbáddefálaldagáv

Ráddidusán le ulmme Vuodna galggá liehket dajs buoremusájs Europan mij guosská gåbddåbáddefálaldagáv  ja mij guosská oasev dajs gudi gåbddåbáttev adni. Juohkka goaden galggá liehket gåbddåbáddefálaldak buorre kvalitehtajn.

- Buorre gåbddåbáddenæhtta le ájnas vuona viesádijda, almulasj dåjmajda ja gilposgievras æládusiellemij. Juohkkahattjan galggá liehket gåbddåbáddefálaldahka dåhkkidahtte kvalitehtajn. Gåbddåbáddepolitihkka galggá vilá liehket vuobddemorienteridum. Åvdedittjat gåbddåbáddebargov sihtá ráddidus hiebadahttev vaj oassásfáladiddje stuoredi buorre gåbddåbáttev ienemusájda, javllá åvddånahttem-, háldadim- ja girkkominisstar Rigmor Aasrud.

Ráddidus sihtá:

  • Barggat gållodåbmaris stuoredime åvdås
    Dát merkaj duola dagu åttjudit álkkep njuolgadusájt bállemij almulasj ednamin, dåbmarit bærrájgæhttjat vaj njuolgadusá aktidimen anoduvvi, árvustallat vuogijt aktidimen gruvvobargojs, árvustallat ásadimev rávkalvisás dábálasj, geografalasj tjáledimev lájdos ja hiebadahttet biedjamav rádjamstasjåvnåjs ja ietjá ekomgvædtsagijt almulasj tsiekkadusájn ja duobddágijn.
  • Vaddet gájkajda besalvisáv gåbddåbáddáj dåhkkidahtte kvalitehtajn
    Ráddidusán le ulmme divna goade (100 pst) galggi bessat gåbddåbáddefálaldahkaj dåhkkidahtte kvalitehtajn. Juolloduvvá 150 millijåvnå kråvnå juohkka jage desik ulmme jåvsåduvvá. Rudá aneduvvi guovlojn gånnå ælla gåbddåbáddefálaldagá.
  • Barggat buorre ja boahtteájggásasj fálaldagá åvdås mobijlla gåbddåbáttes
    Jåhtulakdepartemænnta ja Poassta- ja teleoahtse galggá juohket frekvænssaresursajt frekvænssabáttes 790-862 MHz. Dát sjaddá oassen buorep fálaldagás mobijlla gåbddåbáttes. Oassáj báttes sjaddá rávkaduvvat gulludahka 98 prosenta álmmugis vidá jage duogen, gasskamærrásasj valludagájn binnemusát 2 Mbit/s.
  • Hiebadahttet gilpustallamij gåbddåbáddemárnánin
    Oajválattja sihti hiebadahttet guoddelis gilpustallamij gåbddåbáddemárnánin dåbmaris márnánhiebadahttema baktu.
  • Hiebadahttet lasse oaggásvuodav ja nanosvuodav telenehtan
    Jåhtulakdepartemænnta ja Poassta- ja teleoahtse ájggu nannit oaggásvuodav ja gárvesvuodav nehtajn rievddamij baktu ekomlágan ja fáladiddjij aktijvuodan.  

Lågå ienebuv: