Ásahit ráddjehusaid guovlluide

Gielddat, maidda ásahit guovlludási njoammuneastadandoaimmaid

Oslo ja Viken gielddat:

• Asker
• Aurskog-Høland
• Børum
• Eidskog
• Eidsvoll
• Enebakk
• Frogn
• Gjerdrum
• Grue
• Halden
• Hole
• Hurdal
• Indre Østfold
• Jevnaker
• Kongsberg
• Kongsvinger
• Lillestrøm 
• Lunner
• Lørenskog
• Marker
• Moss
• Nannestad
• Nes
• Nesodden
• Nittedal
• Nord-Odal
• Nordre Follo
• Oslo
• Rakkestad
• Rælingen
• Råde
• Sarpsborg
• Skiptvet
• Sør-Odal
• Ullensaker 
• Vestby
• Våler
• Øvre Eiker
• Ås

 Vestland gielddat: 

• Alver
• Askøy
• Austevoll
• Austrheim
• Bergen
• Bjørnafjorden
• Kvam
• Osterøy
• Modalen
• Samnanger
• Vaksdal
• Voss
• Øygarden

Guovlluid ráddjehusat dál

• Ferte geavahit njálbmesuoji go ii leat vejolaš doallat mehtera gaskka gávppiin, gávpeguovddážis, guossohanbáikkiin, kollektiivajohtolagas, stašuvdnalanjain ja dákssiin. Vuollái 12-jahkásaš mánát eai dárbbaš geavahit njálbmesuoji, eaige sii geat medisiinnalaš dahje eará ákkaid geažil eai sáhte geavahit njálbmesuoji. Ávžžuhit maid geavahit njálbmesuoji go leat ollu olbmuid searvvis nu ahte lea váttis doallat gaskka, ovdamearkka dihte go galggat viežžat iežat jáhka doaluid maŋŋá oktanaga ollugiid earáiguin, dahje go leat mannamin spábbačiekčamiidda dahje vuolgimin doppe eret. Njálbmesuoji geavahangeatnegasvuohta ii guoskka go čohkká fásta mearriduvvon čohkkánsajiin dahje guossohanbáikki beavdeguoras.
  
  
• Bargosajiin, maid bargit sáhttet bargat ruovttukantuvrrain, nu ahte dat ii čuoza mávssolaš ja vealtameahttun bálvalusaide, galget lágidit dili nu ahte bargit barget ruovttus olles dahje oasi vahkus. Bargit sáhttet ovdamearkka dihte bargat ruovttus beali áiggis.
  
  
• Priváhta doaluide sáhttet čoahkkanit eanemustá 100 olbmo almmolaš lanjaide dahje láigohuvvon/luoikkahuvvon lanjaide.
  
  
• Guossohanbáikkit ja lágideaddjit fertejit registreret olbmuid, vai sáhttet sidjiide dieđihit, jos sii leat leamaš seammáin lanjain go muhtun, geasa dávda lea njommon.
  
  
• Alkohola beassá vuovdit dušše njuolga beavdái guossohansajiin ja doaluin, main lea alkoholavuovdinlohpi.
  
  
• Guossohansajiin, main lea lohpi vuovdit alkohola, galgá buot gussiin leat čohkkánsadji.
  
  
• Sisdoaluide, main eai leat fásta, mearriduvvon sajit, besset čoahkkanit eanemustá 600 olbmo (200 olbmo kohorttain).

Oslos ja Vikena gielddain guovlluráddjehusat gustogohtet bearjadaga juovlamánu 3. b. 2021 gaskaija rájes. Ráddjehusat gustojit dál vuos 14 beaivvi. Vestlanda gielddaid ráddjehusat gustojit bearjadaga juovlamánu 3. b. diibmu 21 rájes dassážii go eará mearriduvvo.

Gielddaide gustojit maid riikkaviidosaš rávvagat ja njuolggadusat.

Manin dihto guovlluide ásahit njoammuneastadandoaimmaid?

Muhtun guovllu gielddaide ferte ásahit garrasut ráddjehusaid ja heivehit ráddjehusaid oktii, vai caggat covida njoammumis menddo sakka.

Čuovvovaš diliin sáhttá leat vealtameahttun, ahte stáhta ásaha guovlluráddjehusaid láhkaásahusain:

• Go dávda leavvá sakka gielddain, ja dearvvašvuođa- ja fuolahanbálvalusas lea lossa bargonoađđi, go dárbbaša heivehit oktii ráddjehusaid ja go gielddat eai dan geargga dahkat govttolaš áiggis.
  
  
• Seammá guoská, go dilli rievdá dan guvlui, ahte vedjet gártat dakkár dillái.

 

Go ráddjehusaid dárbbaša heivehit máŋgga gildii seammá guovllus, de stáhtahálddašeaddji evttoha gielddaide ráddjehusaid ovttasráđiid Dearvvašvuođadirektoráhtain ja Álbmotdearvvašvuođainstituhtain.

 

Jos muhtun gielddat eai velge hálit ásahit báikkálaš ráddjehusaid, dahje jos guovllu dási oktii heiveheapmi ádjána menddo guhká, de Dearvvašvuođadirektoráhtta sádde ávžžuhusaidis Dearvvašvuođa- ja fuolahandepartementii.

 

Ávžžuhusaid vuođđun leat cealkámušat ja árvvoštallamat gielddain, main lea sáhka, stáhtahálddašeaddjis ja Álbmotdearvvašvuođainstituhtas. Dearvvašvuođa- ja fuolahanministtar mearrida dasto ásahitgo guovlludási ráddjehusaid láhkaásahusain, ja mearrida makkár doaimmat galget leat ja man guhká galget bistit.