Iskan ja ruovttus orrun – jearaldagat ja vástádusat

Goas ja mo iskosa galgá váldit?

• Buot ollesolbmot, geain leat Covid-19 dávdamearkkat, ávžžuhuvvojit dahkat iskosa.
• Berre ieš čađahit iskosa, muhto sáhttá maid váldit jođánes antigenaiskosa dahje PCR-iskosa, maid dearvvašvuođabargit dahket.

Maid dagan jos iskkus lea positiiva?

• Jos oaččut positiiva bohtosa koronaiskosis, berret orrut ruovttus 4 jándora ja dassáigo leat leamaš febera haga 24 diimmu.

• Váldde oktavuođa dearvvašvuođabálvalusain, jos fuolastuvat iežat dearvvašvuođa beales.
• Berret fitnat iskkusstašuvnnas válddiheamen nuppi iskosa, jos leat ožžon positiiva bohtosa iežat dahkan iskosis, jos it leat váldán dievasmahttinboahkuid. Jos leat ožžon dievasmahttinboahkuid dahje leat váldán vuođđoboahkuid (eatnašat leat ožžon guvttiid boahkuid, immuvdnasupprimerejuvvon olbmot golmmaid) ja dasto dutnje lea njommon covid-19 maŋimuš golmma mánu siste, de it dárbbaš nanneniskosa váldit.

• Jos leat ožžon positiiva bohtosa iežat dahkan iskosis, de berret registreret bohtosa gieldda neahttasiidui.
• Fuomáš, ahte positiiva boađus iskosis, maid ieš leat dahkan, ii registrerejuvvo helsenorge.no -neahttasiidui, iige boađe ovdan koronaduođaštusas.

Maid dagan, jos oaččun negatiiva bohtosa iskosis?

• Berret orrut ruovttus dassáigo veaját bures, iige dus leat leamaš feber 24 diibmui.
• Jos leat láivves dávdamearkkat, sáhtát mannat skuvlii/bargui seamma beaivve. Jos dávdamearkkat vearránit, de berret mannat ruoktot.
• Eatnašat ožžot positiiva bohtosa iskosis dalle go dávdamearkkat vuhttogohtet. Muhtumin ádjána guhkit dan rájes go oaččut dávdamearkkaid, dassáigo iskkus čájeha, ahte dávda lea njommon dutnje. Jos dávdamearkkat bistet, iige iskkus velge leat positiiva, de ávžžuhit dahkat ođđa iskosa 2-3 beaivvi geažes. Jos leat láivves dávdamearkkat, it dárbbaš orrut ruovttus vuosttaš ja nuppi iskosa čađaheami gaskka.
• Dearvvašvuođa- ja fuolahanbálvalusa bargit berrejit lohkat “Rávvagiid persovnnalaš suddjenrusttegiid geavaheami birra” (“Råd om bruk av personlig beskyttelsesutstyr”).
• Duođalabbo ja bistevaš dávdamearkkaid hárrái berret gulahallat doaktáriin, gii de árvvoštallá dili.

Mus leat vuoiŋŋahatdávdamearkkat, muhto ožžon negatiiva bohtosa iskosis. Maid barggan?

Berret orrut ruovttus dassáigo veaját bures iige leat leamaš feber 24 diibmui, amat njoammudit earáid. Jos dus leat dušše láivves dávdamearkkat (vehá nuorvvu dahje geahppa oaivebávččas), sáhtát máhccat bargui/skuvlii seammás. Jos dávdamearkkat vearránit, berret mannat ruoktot ja soaittát dahkat ođđa iskosa.

Maid dagan jos ruovttus ožžon positiiva bohtosa, muhto negatiiva bohtosa pcr-iskosis?

Jos NAT/PCR lea negatiiva, de lohkko jođánes iskkus vearrut positiivan.

Mat rávvagat ja ávžžuhusat gustojit, go dávda lea njommon munnje ja galggan orrut ruovttus?

• Berret orrut ruovttus 4 jándora dan rájes go dávdamearkkat badjánedje, ja dassáigo leat leamaš febera haga 24 diimmu.
• Don unnidat riskka njoammudit earáid iežat ásodagas, go doalat gaskka. Sáhtát maid geavahit njálbmesuoji.
• Sáhtát leat olgun (vázzit, duhkoraddat), nu guhká go doalat gaskka earáide.
• It berre mannat guossái, itge váldit vuostá gussiid.
• Berret garvit ovttastallama earáiguin go daiguin, geaiguin orut ovttas.
• Jos ásodagas orrot olbmot, geain lea ereliiggán riska oažžut covid-19 (omd. duođalaš immuvdnaváilli geažil), de berre árvvoštallat leat ovttastalakeahttá singuin. Neahttasiiddus fhi.no gávnnat rávvagiid eará riskajoavkkuid hárrái.
  
  

Ávžžuhus, man mielde galgá orrut ruovttus 4 beaivvi, ii guoskka mánáidgárdemánáide iige skuvlaohppiide, geaidda dávda lea njommon. Sin ávžžuhit orrut ruovttus, go leat buozas. Jos lea feber, de guoská oppalaš ráva, man mielde mánáin ii galgga leat leamaš feber 24 diibmui ovdal go fas mannet skuvlii ja mánáidgárdái.

Fertejitgo váhnemat ráddjet mánástallama, jos sidjiide lea njommon dávda?

Eai. Váhnemat sáhttet mánástallat. Mánáid dárbu oažžut fuolaheami lea deháleamos.

Dutnje, gii orut ovttas geainna nu, geasa Covid-19 lea njommon

• Leage gearggus dahkat iskosa, jos dávdamearkkat badjánit.
• Jos dutnje leat aiddobáliid šaddan vuoiŋŋahatdávdamearkkat, de berret čuovvut dáid rávvagiid:
• “Maid galggat bargat, jos dutnje leat aiddobáliid šaddan vuoiŋŋahatdávdamearkkat?” (“Hva skal du gjøre hvis du har nyoppståtte luftveissymptomer”)
• Berret leat ovttastalakeahttá riskajoavkkuid olbmuiguin, jos oaččut dávdamearkkaid.
• Berret leat finakeahttá riskajoavkkuide gullevaš olbmuid luhtte, vaikko dus eai livččege dávdamearkkat, nu guhká go muhtumis du geahčen lea dávda.

Mo olbmot, geat gullet riskajovkui korona dáfus, galget láhttet? 

Olbmot, geain lea riska buohccát hejot ja boahkutkeahtes ollesolbmot, berrejit suddjet iežaset, muhto eai galgga orrut áibbas iehčanassii. Lea mávssolaš ovttastallat earáiguin.

Olbmot, geain lea riska buohccát hejot, ja boahkutkeahtes ollesolbmot galget leat várrugasat, dahje garvit stuorra čoahkkanemiid guossohanbáikkiin, main láve leat váttis doallat gaskka. Sii berrejit maid garvit mátkkošteami guovlluide, main dávda njoammu sakka, jos mátki ii leačča vealtameahttun.

It dárbbaš šat orrut sierralágaid

Dál it dárbbaš šat orrut sierralágaid (isolašuvnnas), jos iskkus lea positiiva. Ollesolbmot, geaidda dávda lea njommon, galget orrut ruovttus 4 beaivvi, ja dassáigo leat leamaš febera haga 24 diimmu. Loga rávvagiid ja ávžžuhusaid dan hárrái, maid galggat bargat go fertet orrut ruovttus.

Ávžžuhus, man mielde galgá orrut ruovttus 4 beaivve, ii guoskka mánáidgárdemánáide iige skuvlaohppiide, geaidda dávda lea njommon. Sin ávžžuhit orrut ruovttus, go leat buozas. Jos lea feber, de gustojit oppalaš rávvagat, maid mielde mánát galget leat leamaš febera haga 24 diimmu ovdalgo mannet skuvlii ja mánáidgárdái.

It dárbbaš šat leat erremis

Oktage ii galgga šat erremii njoammuma geažil. Dat guoská maiddái lagašoktavuođaide, geat orrot seammá ásodagas dahje leat vástideaddji vugiin lagašoktavuođat geasa nu, geasa dávda lea njommon.