Stáhtaministara lunšasárdni Girkonjárggas

[ Norsk språkversjon av talen ]

Majestehta Gonagas,

Olgoriikaministtar Lavrov

Stáhta njunnošat

Ja dieđusge – ráhkis veteránat

 

Ráhkis álbmot!

Bures boahtin!

Dobro pozjalovat!

 

Mii gudnejahttit odne buohkaid sin geat soađis gahčče ja sin geat Nuorta-Finnmárkku friddjandahke duiskalaččaid okkupašuvdnafámus.    

Muhtun beaivvi golggotmánus 75 jagi áigi dassá, rasttildedje sovjehtalaš soahteveagat Norgga ráji.

Dalle álggahii Sovjetlihttu soahteveahka friddjandahkan-operašuvnna Nuorta-Finnmárkkus.  

Dan ovdal sii ledje juo vuojehan vašálaččaid eret Guoládatnjárggas. 

Oavánis soalddáhat doaladedje viidáseappot Guovžajávrái ja Girkonjárgii.

Sii bohte riikkaoassái mii lei buollimin.  

Ja deive olbmuid geat balle massimis heakkaset.

Geat ledje ferten guođđit billistuvvon ruovttuid, ja ráhkkásiid.

Soalddáhat bukte doaivaga ja jáhku.

Norgga guollefatnasat fuolahedje ahte soalddáhat johtilit jovde vuonaide.

Gulul buorránii mokta ja jáhkku.

Ahte soahti duiskalaččaid vuollástanfámuin ja billistemiiguin farga lei nohkan.  

Ahte ráfi lei olámuttus.

Golggotmánu 25.b. 1944 beste Sovjetlihtu soalddáhat Girkonjárgga.

 

Olles Norgga álbmot giittii ruošša álbmoga ja Sovjetlihtu soahteveaga dan ovddas go friddjandahke dán oasi min riikkas. 

Dáppe davvin leat mii hui giitevaččat dan ovddas.

Dat lei álgu dasa ahte Norga fas šattai friddja ja iehčanas riikan.

Guhtta mánu maŋŋil vuittii ráfi. Gonagasbearaš beasai fas boahtit ruoktot.

Ođđasishuksendoaimmat Norggas sáhtte álggahuvvot.

Čakčamánus 1945 guđđe buot ruošša soalddáhat Nuorta-Finnmárkku.

Muittut heaggadehálaš veahkis leat vurkejuvvon ollu norgalaččaid váimmuide.

 

Dat njuorasmahttá go dii veteránat lehpet min searvvis odne. 

Norga giitá din buohkaid ja buot eará ruošša soalddáhiid geat ledje mielde friddjandahkamin Nuorta-Finnmárkku, ja mii gudnejahttit sin muittu geat gahčče soahtešilljui Norgga eatnamis.

Mii giitit go lehpet min searvvis dáppe odne, ja go bođiidet fas ruovttoluotta Girkonjárgii.

Ráđđehusa muitomedállja geigema bokte háliidat dovddahit iežamet giitevašvuođa.  

 

Dii ja earát geat 75 jagi dás ovdal soađaidet báldda bálddalaga lehpet váikkuhan dasa ahte dán guovtti riikkas leat lagas čanastagat.     

Dii lehpet oassin min oktasaš historjjás.

Din muitalusat ja báikegotteolbmuid garra vásáhusat leat guođđán čiekŋalis ja sávokeahtes háviid.

Maiddái dalle go riikkarádjá min guovtti riikka gaskkas lei gitta, doaimmai Norgga ja Sovjetlihtu gaskasaš ovttasbargu dehálaš áššesurggiin.   

Go riikkarádjá viimmat rahppojuvvui, de ovdánišgođii Norgga-Ruošša ovttasbargu.

Oktavuohta norgalaččaid ja ruoššaid gaskkas dáppe davvin lea buorre ja nanus.

Dan galgat mii áimmahuššat.  

 

Sovjetlihtu veahkki 2.máilmmisoađi vuolde lea árvvusadnojuvvon.

Dat lei mearrideaddjin dasa ahte soahti viimmat nogai.

Vuostálastimat ja soahtedagut maid Nazi-Duiska vásihii nuortaguovlluin dagahedje dan ahte lihtolaččat ovttas vuite soađi.

Vuoittus lei alla haddi.

Soahti dagahii ipmirmeahttun gillámušaid.

Odne lea váttis govahallat makkár gillámušaid ja vahágiid Sovjetlihtu álbmot šattai gierdat.

Norgga fáŋgaleairrain gillájedje ja dušše duháhiid mielde olbmo geat nazismma vuostálaste. Máŋga čuođi sovjehtalaš soalddáha gahčče soahtešilljui Norggas. Ollugat eai beassan goassige vásihit ráfi man ovdii sii fuolalaččat dáistaledje.

Muhto sin muitalusat ellet viidáseappot - sin bokte geat masse lagamuččaid ja  maŋisbohttiid bokte. 

Mii eat goassige galgga vajáldahttit man duostilit sii veahkehedje min.

 

Historjái sáhttá laktit ođđa dieđuid.  

Historjá geardduhuvvo ja muitalussii ilbmet ođđa áššit ja dieđut.

Áigevihtanat leat ain min searvvis, muhto sii eai leat šat nu ollugat lunddolaš sivaid geažil.

Sin muitalusaid ferte vurket ja geardduhit.

Norgga ja Ruošša historihkkarat čohkkehit ođđa dieđuid soahteáiggis lagas ovttasbarggu bokte. 

Dán mánus leat lágiduvvon máŋga historjákonfereanssa. Moskvas, Murmánskkas, Nihkkelis ja maŋimuš Girkonjárggas.

Ovttasbarggus sii buktet midjiide ođđa ja dehálaš dieđuid.

Mii geat eat leat vásihan 2. máilmmisoađi, galgat guldalit ja oahppat. Mii galgat vuostáiváldit máhtu vai buorebut nákcet čađahit jierpmálaš válljejumiid.

Mii galgat oahppat historjjás.

Mii galgat diktit rabas arkiivvaid sárdnut.

Historjá galgá čohkket, iige duddjot erohusaid min gaskii.

Otná sierramielalašvuođat eai galgga beassat sevnnjodahttit vássánáiggi  dáhpáhusaid.

Dainna lágiin mii gudnejahttit sin muittu geat iežaset oaffarušše dalle go máilmmis lei soahti.

 

Min giitevašvuohta lea ealli ja nanus.

Majestehta Gonagas Harald galledeapmi dáppe odne čájeha dan nannosit.

Ávvodoaluin dáppe Girkonjárggas čatnat mii oktavuođaid.

Sin rájes geat manne soahtái min friddjavuođa dihte, gitta midjiide geat galgat joatkit bargamis ráfi ovdii.

Mii eat galgga goassige vajálduhttit dán dehálaš oasi min oktasaš historjjás.

Oktasaš historjá mii geatnegahttá min bargat viidáseappot.

Ráfi, friddjavuođa, olmmošárvvu ja ovttasbarggu ovdii riikkarájáid rastá.