Ossodagat

Oljo- ja gássaossodat (OG)

• Ekspedišuvdnahoavda Lars Erik Aamot

  Leder av olje - og gassavdelingen (OG)

  E-poasta: lea@ed.dep.no

  Telefovdna: 22 24 62 02

  Mátketelefovdna: 48 16 11 00

• Ohcanjuogus (OJ)

  Čađahit konsešuvdnavuoruid, hábmet ja čuovvulit konsešuvdnadoaimmaid, ja ovdagihtii kvalifiseret fitnodagaid. Juogus čuovvula ohcandoaimmaid, hálddašanplánaid barggu ja rabakeahtes guovlluid.

• Huksen- ja doaibmajuogus (HDJ)

  Čuovvula áššiid, mat gusket Norgga nannánjuolggi oljo- ja gássabohkanguovlluid huksemii, buvttadeapmái, doaimmaheapmái ja loahpaheapmái. Dehálaš olahusmearkkat leat huksen- ja doaibmaplánaid (HDP), buvttadanlobiid ja loahpahanplánaid gieđahallan. Juhkosis lea etáhttaovddasvástádus Oljodirektoráhta hárrái.

• Petroleumjuridihkalaš juogus (PJS)

  Juridihkalaš gažaldagat, mat gusket petroleumdoibmii, CO2 fievrredeapmái ja vurkkodeapmái, ja Gassco eaiggátvuhtii. Traktáhttateavsttaid, lágaid, láhkaásahusaid ja konsešuvdnadoaimmaid hábmen. EU/EEO-rievttálaš gažaldagat. Juridihkalaš ráđđeaddindoaibma. Gieđahallá juridihkalaš áššiid, mat gusket šiehtadusaide ja mieđiheapmái. Čuovvula sihkarvuođalága geavaheami doaimmaid dáfus, mat gullet ossodaga ovddasvástádussuorgái. Ráhkkana áhpebodnemineráladoaimma ovdánahttimii.

• Márkan-, analysa- ja infrastrukturjuogus (MAI)

  Petroleumdoaimma ekonomalaš analysat, earret eará nationálabušeahta ja stáhtabušeahta meroštallamat ja árvvoštallamat. Oppalaš márkangažaldagat ja márkananalysat ja luondduoljju, gássa, njuoskagássa ja golgigássa haddemeroštallamat. Analysere guovddáš beliid departemeantta guhkes- ja oanehisáiggi petroleumpolitihka hábmenbarggus. Čuovvula áššiid, mat gusket gássa ja oljju bohccejohtasiid ja nannángieđahallanrusttegiid ovddideapmái, doaimmaheapmái ja geavaheapmái. Regulere Norgga nannánjuolggi infrastruktuvrra. Čuovvula áigeguovdilis EU-áššiid. Gassco eaiggátčuovvoleapmi. Petroleumhadderáđi čállingoddi, mii mearrida Norgga nannánjuolggi oljju norbmahattiid. EITI (Extractive Industries Transparency Initiative) implementeren Norggas. Bilaterála gulahallan eará buvttadan- ja geavaheaddjeriikkaiguin, ja Norgga oassálastin riikkaidgaskasaš forumiin, nu go Riikkaidgaskasaš energiijadoaimmahagas (Det internasjonale energibyrå (IEA)), Riikkaidgaskasaš energiijaforumis (Det internasjonale energiforum (IEF)) ja Gas Exporting Countries Forum (GECF).

Dálkkádat, industriija ja teknologiija ossodat (DIT)

• Ekspedišuvdnahoavda Kristin Myskja

  E-poasta: Kristin.Myskja@ed.dep.no

  Telefovdna: +47 22 24 63 59

• Dutkan- ja teknologiijajuogus (DOT)

  Energiija- ja petroleumráđi dutkanpolitihkalaš áššit, maiddái CCS. Hálddaša departemeantta ruđaid dutkamii ja ovdánahttimii ja riikkaidgaskasaš dutkanovttasbarggu.

• Internašunaliserenjuogus (INI)

  Áššit, mat gusket Norgga petroleum- ja energiijalágideaddjiindustriijii. Ealáhusekonomalaš ja -politihkalaš áššit, nu go petroleum- ja energiijasurggiid gealboáššit. Kártet ealáhusaid mearkkašumi árvoháhkamii regionála, nationála ja riikkaidgaskasaš dásis. Departemeantta doaibma, mii guoská ealáhusa internašunaliseremii (maiddái NORWEP).

• Dálkkádat- ja áibmonuoskkidanjuogus (DÁN)

  Departemeantta bargu nationála dálkkádatpolitihkain ja riikkaidgaskasaš birasgažaldagaid čuovvolemiin áibmoluoittuid olis, nu go riikkaidgaskasaš dálkkádatšiehtadallamat ja regionála dálkkádatovttasbargu. Bargá buoridit luoitoprognosaid, doaibmaanalysaid ja árvvoštallá gaskaomiid geavaheami.

• CCS-juogus

  Juogus koordinere OED CO2-gieđahallanstrategiija čuovvoleami. Juhkosis lea ovddasvástádus CO2-čohkkema, fievrredeami ja vurkkodeami ollislaš čájeheapmái. Juogus galgá čuovvulit TCM. Muđui lea juhkosis ovddasvástádus Gassnova SF eaiggátčuovvoleapmái.

• Meara nalde bieggafámu juogus

  Juogus bargá ovddidit njuolggadusaid ja politihka meara nalde bieggafámu hárrái Norggas. Bargui gullá earret eará ráhkkanit guovlluid almmuheapmái, areálajuohkimii, konsešuvdnaproseassaide, ja ovttasbargui eará riikkaiguin.

Energiija- ja čáhceresursaossodat (EČ)

• Ekspedišuvdnahoavda Torhild H. Martinsen

  E-poasta: Torhild-H.Martinsen@ed.dep.no

  Telefovdna: 22 24 63 80

  Mátketelefovdna: 901 94 203

• Konsešuvdna-, areála- ja birasjuogus (KAB)

  Juhkosa bargosuorgái gullá čáhcefápmorusttegiid, bieggafápmorusttegiid, fápmojohtasiid ja eará energiijarusttegiid konsešuvdnagieđahallan, ja addojuvvon lobiid čuovvoleapmi ja revišuvdna. Muđui gullet deike áššit, mat gusket dulvviide ja uđđasiidda, birasgažaldagaide ja čázádagaid suodjaleapmái. Stivrendialoga Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhtain (NVE) gullá juhkosa bargosuorgái.

• Neahtta-, energiijageavahan- ja márkanjuogus (NEM)

  Neahtta-, energiijageavahan- ja márkanjuhkosis lea ovddasvástádus jođihit ja ovdánahttit Norgga energiijavuogádaga beaktilit ja láhčit diliid beaktilis energiijageavaheapmái.

• Energiijaanalysajuogus (EA)

  Juhkosa bargosuorgái gullet oppalaš energiijapolitihkalaš áššit ja energiijasuorggi bajitdási áššiid koordineren. Juhkosis lea erenoamáš ovddasvástádus ossodaga analysabargui, nu go ovdánahttit energiijasuorggi metodareaidduid, analyseret fápmo- ja energiijavuogádagaid ovdánahttima oanehit ja guhkit áiggi vuollái, árvvoštallat movt iešguđetlágan gaskaoamit váikkuhit energiijasuorggi ja servodatekonomalaččat árvvoštallat konkrehta doaibmabijuid energiijasuorggis. Juhkosis lea muđui ovddasvástádus koordineret EU/EEO-áššiid ossodagas, ja čuovvulit stuorát, oppalaš njuolggadusaid EU-suorggis.

• Energiija- ja čázádatvuoigatvuođaid juogus (EČV)

  Juhkosis lea ovddasvástádus hábmet njuolggadusaid energiija- ja čázádatsuorgái. Áigeguovdilis lágat leat gorževuoigatvuođaláhka, čázádatregulerenláhka, čáhceresursaláhka, energiijaláhka, luonddugássaláhka, mearraenergiijaláhka ja elfápmodohkkehusláhka, oktan guoskevaš láhkaásahusaiguin. Ásahus bargá maiddái EEO-rievttálaš geatnegasvuođaid čađahemiin ja čuovvolemiin, oppalaš láhkadulkonáššiiguin ja gulaskuddanáššiiguin ossodaga suorggis.

Ekonomiija- ja hálddahusossodat

• Bušeahtta- ja ekonomiijasekšuvdna (BE)

  Ovttastahttit ja čuovvolit stáhtabušeahta ja stáhtarehketdoalu. Bušeahtta- ja ekonomiijaáššit. Ekonomiija- ja boahtostivrejupmi. Stáhta ekonomiijamearrádusat. Háhkamiid njuolggadusat. Riikkarevišuvdna. OED siskkáldas ekonomiijahálddašeapmi, nugo rehketdoallu, raporteren ja dárkkisteapmi.

• DGT- ja oktasašbálvalusaid sekšuvdna (DO)

  Diehtojuohkinhálddašeapmi ja arkiivabálvalus. Dokumeanttaid čájeheapmi ja ohcanlobit geahččat arkiivva. Dokumeanttaid addit Riikkaarkiivii. Vuogádagaid ja bargoneavvuid geavaheapmi ja ovddideapmi, ovddidit buriid ja beaktilis siskkáldas bargoproseassaid. Oktasašbálvalusat ja lágideddjiidčuovvoleapmi.

Gulahallanovttadat (GULA)