Ealáhus, gielat ja kultuvra gullet oktii - Jieleme, gïele jïh kultuvre leah vïedteldihkie sinsætnan
Sártnit/sáhkavuorut | Almmustahtton: 06.02.2022 | Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta
Lágideaddji: Eanadoallo- ja biebmoministtar Sandra Borch
Dearvvuođat eanandoallo- ja biebmoministtar Sandra Borchas Sámi álbmotbeaivve - Heelsege laanteburrie- jïh beapmoeministeren Sandra Borch luvhtie Saemiej åålmegebiejjesne
Ealáhus, gielat ja kultuvra gullet oktii
Lean ávvudan Sámi álbmotbeaivvi máŋga jagi, ja lean hui rámis go dán jagi beasan ávvudit eanandoallo- ja biebmoministtarin – ja erenoamážit boazodoalloministtarin.
Mu ruovttusuohkanis, Loabágis, Romssas, leat golbma soahkelastta suohkanmearkkas. Golbma lastta symboliserejit, ahte suohkanis ásset sihke sámit, kvenat ja norgalaččat. Dat heive bures munnje ja mu sohkii. Jos geahčan maŋos moadde buolvva, gávnnan čanastagaid sihke sámi ja kvena kultuvrii, ja das mun lean hui rámis.
Nuorran vásihin, ahte máŋgasat mu sámi ustibiin eai ožžon doarvái buori giellaoahpahusa. Dat dagai ahte dieđihin iežan sámi jienastuslohkui, ja bargagohten buoret sámegieloahpahusa ovdii.
Lea mávssolaš ja lunddolaš čanastat giellapolitihkalaš beroštumis, ja ovddasvástádusas, mii mus dál lea boazodoalloministtarin. Ealáhus, gielat ja kultuvra gullet oktii.
Sámegielain leat duhát sáni, mat válddahallet bohcco ja boazodili. Dárogiela sátneriggodagain ii bastte doarvái dárkilit válddahallat daid áššiid, maid beaivválaččat dárbbašit duoddaris, go leat ovddideamen buriid bohtosiid ealáhusas, mii lea áibbas iežas lágan, sihke riikkaviidosaččat ja riikkaidgaskasaččat.
Ollu guovlluin boazodilli lea maid mávssolaš eaktun sámegielaid seailumii ja viidásut ovdáneapmái. Ealáhus guoddá sámegielaid ja sámi kultuvrra.
Seammás mii diehtit ahte ealáhusas leat hástalusat, go earret eará dálkkádatrievdadusat čuhcet guohtumiidda. Dat vuhtto čielgasit das, ahte maiddái dán jagi lea muhtun guovlluin guohtonroassu. Daid hástalusaid eiseválddit ja ealáhusa ovddasteaddjit dustejit ovttas.
Munnje lea diehttelas, ahte dákkár ávvubeaivve mii málestit bohccobierggus. Lihkus dan in daga dušše mun, ja earát, geain lea gullevašvuohta sámekultuvrii. Bohccobiergu šaddá dađistaga bivnnuhabbon miehtá riikka. Go jearru lassána, hattit gorgŋot ja boazobargu gánneha buorebut. Leat stuorra vejolašvuođat, iige leat mihkkige ákkaid dasa, ahte ain eanebut eai fuomášivčče áidnalunddot buktaga. Dat dahká mu optimisttalažžan ealáhusa beales.
Odne mii ávvudit ealáhusa, giela ja kultuvrra. Mii dahkat dan rámiin.
Jieleme, gïele jïh kultuvre leah vïedteldihkie sinsætnan
Manne leam Saemiej åålmegebiejjiem gellie jaepieh heevehtamme, jïh manne dan garmere maahtam daam heevehtidh goh laanteburrie- jïh beapmoeministere – jïh aaj goh båatsoeministere.
Mov hïejmetjïelte, Loabága Romssesne, golme såekielasth tjïeltevaeknesne åtna. Golme lasth mah vuesiehtih tjïelte dovne saemien, kveenen jïh daaroen årrojh. Dïhte dan hijven munnjien jïh mov fualhkan sjeahta. Jis naan boelvh bååstide gïehtjedem, dellie gaavnem dovne saemien jïh kveenen kultuvride, jïh manne dan garmere dan åvteste.
Gosse lim noere dååjrehtim gellie mov saemien voelpijste idtjin åadtjoeh buerie gïeleööhpehtimmiem. Dïhte lij dam sjïekem man åvteste manne saemielåhkose bïeljelim, jïh eelkim buerebe saemien gïeleööhpehtimmien barkedh.
Dïhte vihkele jïh iemie ektievoete dan gïelepolitihken skreejremen jïh dïedten gaskem maam manne daelie åtnam goh båatsoeministere. Jieleme, gïele jïh kultuvre leah vïedteldihkie sinsætnan.
Saemiej gïeli leah stoerretjuetie baakoeh utnieh mah bovtsem jïh båatsoem buerkiestieh. Ij daaroengïele dan ræjhkoes, ij dan smaave jeerehts utnieh, dejtie gïeh doedterinie fïerhten biejjien berkieh buerie illeldahkh skaepiedieh jieliemisnie mij lea sjïere dovne nasjonaale jïh gaskenasjonaale ektiedimmesne.
Gelline dajvine båatsoe eevre vihkele jïh daerpies ihke saemiej gïelh edtjieh gorresovvedh jïh jïjtjemse evtiedidh. Jieleme vihkele saemiej gïelide jïh saemien kultuvrese.
Seamma sienten daejrebe jieleme haestemh åtna, gaskem jeatjah vïedteldihkie klæjmajarkelimmide. Mijjieh dam tjïelkes vuejnebe juktie aaj daan jaepien nåake gåatome såemies dajvine. Dejtie haestiemidie edtjieh åejvieladtjh jïh jieleme ektesne dåastoehtidh.
Munnjien hævvi sjïehteles heevehtimmiebeapmoeh bovtsebearkoste daan biejjien. Hijven ij sjïehth barre munnjien jïh mubpide saemien kultuvresne. Bovtsenbearkoe sjædta jienebe jienebe lyjhkedihks abpe laantesne. Gosse jienebh sijhtieh bovtsebearkoem dellie åasah læssanidh jïh buerebe maeksijevoete båatsoeburride. Jïh potensiaale lea stoerre, gujht jienebh maehtieh daam sjïere dorjesem vueptiestidh. Jielemen gaavhtan manne buerie bïevsterisnie.
Daan biejjien mijjieh jielemem, gïelem jïh kultuvrem heevehtibie. Jïh mijjieh dam garmeres darjobe.
Lahkoe biejjine – Vuorbbe biejvijn – Lihkku beivviin – Gratulerer med dagen!
