Giellavahkku, Giellavahkko, Gïelevåhkoe, Kielâokko, Ǩiõllneäʹttel, Samisk språkveke

Sámi giellavahkku lea dán jagi golggotmánu 23. beaivvi rájes 29. beaivái. Ulbmil dainna lea oainnusin dahkat sámegielaid almmolaččat, lasihit máhtolašvuođa sámegielaid birra ja loktet Norgga eamiálbmotgielaid árvvu. Olles dan vahkku leat miehtá riikka stuorit ja smávit doalut, gos sámegiella lea guovddážis.

Lasihit sámegielgelbbolašvuođa skuvllain

Gelbbolašvuohta ja rekrutteren mánáidgárddiin, skuvllain ja alit oahpahusain lea dán jagáš stuoradiggedieđáhusa vuoruheapmi, das mii guoská sámi gielaide, kultuvrii ja servodateallimii.

Ráđđehusa ulbmil lea ahte eanebut válljejit sámegielat mánáidgárddi ja sámegiela olles vuođđooahpahusas, ja ahte eanebut háliidit váldit sámegielat profešuvdnaoahpu dahje eará sámegielat alit oahpahusa. Stuoradiggedieđáhusa čuovvoleapmin lea ráđđehus árvalan 15,6 miljovnna ruvnno nannen dihte sámegielaid ja sámi kultuvrra olles oahppomannolagas.

–Jus sámegiella galgá seailut, de lea hui dárbbašlaš ahte eambbogat válljejit sámegiela mánáidgárddis, skuvllas ja alit oahpahusas, lohká Sande.

 

Ođđa njuolggadusat heivehuvvojit vai sámegielat nannejuvvojit

Geassemánus dán jagi mearridii Stuoradiggi rievdadit sámelága giellanjuolggadusaid. Mávssoleamos rievdadus lea ahte sámegielaid hálddašanguovlu juhkko golmma kategoriijai, mas sámegielaid gáibádusat rivdet dan mielde makkár kategoriijai suohkan gullá.

Juohkimis váldet vuhtii ahte gielladilálašvuođas lea erohus suohkanis suohkanii, ja nu šaddá suohkaniidda álkit šaddat sámegiela hálddašansuohkanin. Ođđa njuolggadusat doaibmagohtet ođđajagimánu 1.beaivvi 2024.

–Leažžá dál suohkaniin sámi álbmot stuoris dahje unni, de háliidit mii dáiguin njuolggadusaiguin láhčit dili, dasa ahte sámegiella galgá nannejuvvot ja boahtit eambbo oidnosii. Eamitálbmotgiella lea mávssolaš oassi min historjjás ja kultuvrras, maid mii fertet gáhttet, dadjá Sande.

Oasálastot álbmogassii giellarahčamušaide!

Gieldda- ja guovlludepartemeanta galgá leat mielde oainnusin dahkame min sámegielaid máŋggabealatvuođa, mii lea oassin dán oktasaš barggus sámi giellavahkkus 2023.

Dan vahkkus lea departemeanta ceggen olgogovvačájáhusa, mii lea rabas buohkaide. Dán jagi sáhtát oaidnit čájáhusa St. Hanshaugenis Oslos. Čájáhusa lea designfitnodat Árvu ráhkadan ja lea ođđasis buvttadeapmi Árbi/Arv prošeavttas: “Giella lea min árbi. Dalle, dál ja boahttevaš buolvvaide ovddos guvlui”.

–Ávžžuhan sihke priváhta ja almmolaš ásahusaid, organisašuvnnaid ja eará aktevrraid loktet sámegielaid oidnosii dan vahkkus, lohká Sande.

Buorre giellavahkku! Buorre giellavahkko! Buerie gïelevåhkoe!

 

Giellavahkku, Giellavahkko, Gïelevåhkoe, Kielâokko, Ǩiõllneäʹttel, Samisk språkveke

- Manne haastam gaajhkesidie meatan årrodh daennie vihkeles gïeledåarjedimmesne jïh saemien gïelevåhkoem heevehtidh, tjïelte- jïh regionaaleministere Erling Sande jeahta.

Saemien gïelevåhkoe daan jaepien golken 23. - 29.b. heevehte. Dan ulmie saemien gïelh våajnoes darjodh byögkeles tjïehtjelisnie, maahtoem saemien gïeli bïjre jieniemdidh jïh statusem lutnjedh goh Nöörjen aalkoealmetjegïele. Abpe våhkoen stoerre jïh smaave öörnedimmieh abpe laantesne gusnie saemien gïele jarngesne.

Lissiehtamme saemien gïelemaahtoem skuvlesne

Maahtoe jïh dåårrehtimmie maanagïertesne, skuvlesne jïh jollebe ööhpehtimmesne leah biejjieöörnegisnie daan jaepien stoerredigkiebïevnesisnie saemien gïelen, kultuvren jïh sïebredahkejieleden bïjre.

Reerenassen ulmie lea jienebh edtjieh veeljedh saemien maanagiertem jïh saemiengïelem abpe maadthööhpehtimmesne, jïh jienebh sijhtieh aktem saemien profesjovneööhpehtimmiem vaeltedh jallh aktem jeatjah saemien jollebe ööhpehtimmiem. Barkosne stoerredigkiebïevnesistie dle reerenasse raeriestamme 15,6 millijovnh kråvnah juktie saemien gïelem jïh kultuvrem eevtjedh ellies ööhpehtimmesne.

-Jis saemien gïelh edtjieh jieledh, dellie eevre vihkeles jienebh saemien gïelh veeljieh maanagïertesne, skuvlesne jïh jollebe ööhpehtimmesne, Sande jeahta.  

Orre njoelkedassh sjïehteladtedh juktie saemien gïelh nænnoestidh

Ruffien daan jaepien dle Stoerredigkie jarkelimmieh gïelenjoelkedassine nænnoesti saemielaakesne. Dïhte vihkielommes jarkelimmie lea reeremedajve saemien gïelese golme joekedimmine juakasåvva, gusnie krïevemh saemien gïelese sijhtieh jeereldihkie årrodh mestie man joekedimmie tjïelte govlesåvva.

Daate joekedimmie vååksje guktie gïeletsiehkie joekehts tjïelteste tjïeltese, jïh sæjhta aelhkebe darjodh jieniebidie tjïeltide saemien gïelereeremetjïeltine sjïdtedh. Doh orre njoelkedassh sijhtieh faamoem åadtjoeh tsïengelen 1. b. 2024 raejeste.

- Seamma saaht tjïelte jïjnjh saemien årrojh åtna jallh ij, mijjieh sïjhtebe daejnie njoelkedassine  sjïehteladtedh ihke saemien gïelh nænnobe sjidtieh jïh vielie våajnoes dorjesuvvieh. Aalkoealmetjegïelh leah akte vihkeles bielie mijjen histovrijistie jïh kultuvreste mejtie tjoerebe vaarjelidh, Sande jeahta.

Meatan årrodh gïeledåarjedimmesne

Tjïelte- jïh regionaaledepartemente edtja meatan årrodh mijjen saemien gellievoetem våajnoes darjodh, goh akte bielie aktede tjåenghkies barkoste saemien gïelevåhkosne 2023.

Våhkoen dle departemente aktem guvvievuesiehtimmiem ålkone bigkeme, mij lea ræhpas gaajhkesidie. Daan jaepien maahtah vuasahtallemem vuartasjidh St. Hanshaugen'sne Oslosne. Hammoedimmiesiebrie Árvu lea vuasahtallemem dorjeme jïh reproduksjovne prosjekteste Árbi/Arv: "Gïele lea mijjen aerpie. Dillie, daelie jïh boelvide åvtese".

-Jïh manne haastam privaate jïh byögkeles institusjovnh, åårganisasjovnh jïh jeatjah aktöörh saemien gïelem våajnoes darjodh daan våhkoen, Sande jeahta.

Buorre giellavahkku! Buorre giellavahkko! Buerie gïele våhkoe!

 

Giellavahkku, Giellavahkko, Gïelevåhkoe, Kielâokko, Ǩiõllneäʹttel, Samisk språkveke

– Alodav divnajt oassálastátjit dán ájnas gielladugnadij ja sæbrrat sáme giellavahko ávvudallamij, javllá suohkan- ja guovlloministar Erling Sande.

Dán jagásj sáme giellavahkko l gålgådismáno 23. biejves gitta 29. bæjvváj. Ulmme l sámegielajt almulasjvuodan vuojnnusij buktet, lasedit máhtudagájt sámegielaj birra ja låpptit Vuona álggoálmmukgiela statusav. Vahko tjadá li stuoráp ja unnep dáhpádusá lándav miehtáj ma sámegielav vuorodi.

Lasedit sámegielmáhtudagáv skåvlån

Mánájgárdij, skåvlåj ja alep oahpo barggij åttjudibme ja máhtudahka l ássjen dán jagásj stuorradiggediedádusán sámegiela, kultuvra ja sebrudagá birra.

Ráddidusá ulmme l ienebu galggi sáme mánájgárdev ja sámegielav válljit ålles vuodoåhpadusán, ja ahte ienebu sihti sáme profesjåvnnåoahpov jali ietjá sáme alep oahpov válldet. Stuorradiggediedádusá tjuovvolibmáj la ráddidus oajvvadam 15,6 millijåvnå kråvnå sámegielav ja kultuvrav nannitjit ålles oahppoájggudagán.

– Jus sámegiela galggi rijbbat, de hæhttuji ájn vil ienebu sámegielav válljit mánájgárden, skåvlån ja alep oahpon, javllá Sande.

Ådå njuolgadusá sámegielajt nanniji

Biehtsemánon dán jage mierredij Stuorradigge sámelága giellanjuolgadusájt rievddadit. Ájnnasamos rievddadibme l ahte sáme giellaháldadimguovlo gålmå kategorijjajda juogeduvvi, gájbbádusá sámegiellaj målssu dan milta makkir kategorijjaj suohkan gullu.

Dát juohkem boahtá danen gå gielladille målssu suohkanis suohkanij, ja dájna sjaddá álkkep ådå suohkanijda sjaddat sáme giellaháldadimsuohkan. Ådå njuolgadusá jåhtuj båhti ådåjakmáno 1. biejve rájes 2024.

-  Juogu de suohkan la stuorra sáme álmmuk jali ij la, de ájggop dáj njuolgadusáj baktu dilev láhtjet sámegielaj nannimij ja vuojnnusij buktemij. Álggoálmmukgiela li ájnas oasse mijá histåvrås ja kultuvras majt hæhttup suoddjit, javllá Sande.

Boade fárruj giellabargguj

Suohkan- ja guovllodepartemænnta galggá fáron mijá sáme gielalasj moattebelakvuodav nannimin, oassen aktisasj rahtjamusás 2023 sáme giellavahkon.

Dán vahko l departemænnta biedjam gåvvåvuosádusáv ålggon mij la rabás gájkajda. Dán jage besa vuosádusáv gæhttjat St. Hanshaugenin Oslon. Desájnnavidnudahka Árvu la vuosádusáv dahkat ja dat la ådåsis buvtadibme prosjevtas Árbi/Arv: «Språket er vår arv. Da, nå og i generasjoner fremover».

– Alodav priváhta ja almulasj ásadusájt, organisasjåvnåjt ja ietjá akterajt sámegielajt låpptitjit dán vahko, javllá Sande.

Buorre giellavahkku! Buorre giellavahkko! Buerie gïele våhkoe!