Čalmmustahte sámi giellavahkku 2024!

Golggotmánu 21. - 27. beivviid lágiduvvo sámi giellavahkku. – Gielda- ja guovlodepartemeanta lea rámis go beassá čalmmustahttit giellavahkku ja min sámi giellagirjáivuođa. Ovttas mii váldit ovddasvástádusa fuolahit ahte sámegielat geavahuvvojit buot servodatsurggiin, dadjá gielda- ja guovloministtar Erling Sande.

Giellavahkku lea oassin Sámedikki guhkesáiggi giellaáŋgiruššamis man ulbmil lea nannet sámegielaid ja loktet gielaid árvvu. Mii bargat álbmogassii čalmmustahttit sámegielaid ja lasihit máhtu sámegielaid birra olles servodagas.

Miehtá vahkku lágiduvvojit iešguđetlágan doaimmat miehtá riikka, ja buohkat leat bures boahtin searvat.

Sámi giellavahkku lea dehálaš sámegielaid čalmmustahttimii ja máhtu lasiheapmái sámegielaid birra olles servodagas. Ráđđehusa ulbmil lea ahte sápmelaččat galget beassat ovddidit gielaset, kultuvrraset ja servodateallimeaset.

− Norgii lea deaŧalaš ja mávssolaš áimmahuššat sámegielaid, sámi kultuvrra ja árbevieruid. Sámegielaid ovddidanbarggus háliida ráđđehus váikkuhit buori ovttasbargui riikkarájiid rastá. Sámi giellavahkku lea buorre doaibma joatkit dán barggu, dadjá Sande.

Giellavahkku oktavuođas geigejuvvo maiddái Gollegiella - Davviriikkalaš sámi giellabálkkašupmi Oslos golggotmánu 22. b. Giellabálkkašupmi geigejuvvo ovttaskas olbmuide dahje organisašuvnnaide mat leat áŋgiruššan ovddidit sámegielaid.

Sámi áššiid vástideaddji ministarat Norggas, Ruoŧas ja Suomas ja dáid riikkaid sámediggepresideanttat dat leat ásahan Gollegiella - Davviriikkalaš sámi giellabálkkašumi.

Buorre giellavahkku! Buorre giellavahkko! Buerie gïele våhkoe!

---------------------------------------------------------------------------------------------

Mïerhkesjidie  giellavahkku/giellavahkko/gïelevåhkoe/samisk språkveke 2024!

Rïhkeden 21.b. raejeste 27. b. raajan saemien gïelevåhkoe öörnesåvva. - Tjïelte- jïh dajvedepartemeente lea garmeres gïelevåhkoem mïerhkesjidh jïh mijjen saemiengïeli gellievoetem våajnoes darjodh. Ektesne mijjieh dïedtem vaeltebe ihke saemien gïelh åtnasuvvieh gaajhkine sïebredahkesuerkine, tjïelte- jïh dajveministere Erling Sande jeahta

Gïelevåhkoe akte bielie Saemiedigkien guhkiebasse gïelebarkoste juktie saemien gïelide nænnoestehtedh, jïh ulmie lea gïeli statusem lutnjedh. Daate aktivyöki barkoe gaajhkesidie juktie saemien gïelh våajnoes darjodh, jïh daajroem jieniedehtedh saemien gïeli bïjre abpe sïebredahkesne.

Abpe våhkoen ovmessie darjomh öörnesuvvieh bïjre jarkan laantesne, jïh gaajhkesh dovnesh buerie båeteme dovne darjomh öörnedh jïh meatan årrodh.

Saemien gïelevåhkoe vihkeles juktie saemien gïelh våajnoes darjodh jïh daajroem jieniedehtedh saemien gïeli bïjre abpe sïebredahkesne. Reerenassen ulmie lea saemieh edtjieh åadtjodh dej gïelem, kultuvrem jïh sïebredahkejielemem evtiedidh.

– Vihkeles jïh nuhteligs Nöörjese saemien gïelh, saemien kultuvrem jïh aerpievuekieh vaarjelidh. Gosse saemien gïeligujmie barka, dle reerenasse sæjhta hijven laavenjostoem raasti rastah sjugniedidh. Saemien gïelevåhkoe hijven skraejrie juktie daam barkoem guhkiedidh, Sande jeahta.

Gïelevåhkosne rïhkeden 22.b. dle aaj Gulliegïele - Noerhtelaanti saemien gïelebaalhka vadtasåvva Oslosne. Gïelebaalhka vadtasåvva aktegsalmetjidie jallh åårganisasjovnide mah leah eadtjohke saemien gïelh evtiedidh.

Gulliegïele - Noerhtelaanti saemien gïelebaalhka - tseegkesåvva ministerh saemien aamhtesi åvteste Nöörjesne, Sveerjesne jïh Såevmesne, jïh saemiedigkiepresidenth daejnie laantine .

Buorre giellavahkku! Buorre giellavahkko! Buerie gïele våhkoe!

----------------------------------------------------------------------------------------------------

Ávvudallup giellavahkov 2024!

Gålgådismáno 21. biejves gitta 27. bæjvváj ásaduvvá sáme giellavahkko. − Suohkanij ja smáv bájkij departemænnta l mihá gå giellavahkov ávvudallap ja mijá moadda sáme gielajt vuojnnusij buktep. Aktan åvdåsvásstádusáv válldep váj sámegiela juohkka sebrudaksuorgen aneduvvi, javllá suohkanij ja smáv bájkij ministar Erling Sande.

 

Giellavahkko l oassen Sámedikke guhkesájggásasj giellavuorodimes váj sámegielajt nanniji ja dan ulmme l gielaj stáhtusav låpptit. Dát la aktisasj barggo masi gájka sæbrrap váj máhtto sámegielaj birra oabllu ålles sebrudahkaj.

Ålles vahko tjadá li duot dát dáhpádusá lándav miehtáj, ja juohkkahasj la buorisboahtem viehkedittjat ja oassálastátjit.

Sáme giellavahkko l ájnas váj vuojnnusij buktá ja máhtto sámegielaj birra oabllu ålles sebrudahkaj. Ráddidusá ulmme l sáme galggi bessat gielasa, kultuvrasa ja sebrudakiellemisá åvddånahttet.

− Vuonarijkkaj la viek ájnas mij huksap sáme gielajt, kultuvrav ja dábijt. Sámegielaj bargon sihtá ráddidus viehkedit buorre aktisasjbargguj rijkarájáj rastá. Sáme giellavahkko l buorre dáhpádus man vuodon dáv bargov joarkkep, javllá Sande

Giellavahko bále, namálattjat gålgådismáno 22. biejve gálggiduváj aj Gållegiella - Nuorttarijkaj giellabálkká Oslon. Giellabálkká juogaduvvá ájnegis ulmutjij(da) jali organisasjåvnåjda ma li sámegielajt åvdedam.

Gållegiella - Nuorttarijkaj ásaduváj sáme vidjurij minisstarijs ja Suoma, Vuona ja Svieriga sámedikkepresidentajs.

Buorre giellavahkku! Buorre giellavahkko! Buerie gïele våhkoe!