Elliiddearvvašvuohta
Artihkal | Maŋimuš ođasmahttojuvvon: 03.11.2023 | Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta
Sihke lojes eallit ja meahcceeallit sáhttet fáhtehallat sihke duođalaš ja ii nu duođalaš dávddaide. Muhtun elliiddávddat eai njoamo, muhto muhtumat njommot fas iešguđet muddui. Muhtun njoammu elliiddávddat sáhttet maiddái njoammut olbmuide ja muhtun dáhpáhusain sáhttet olbmot njoammudit elliid.
Norga lea buoremusaid gaskkas riikkain main lea buorre elliiddearvvašvuohta, ja gos leat unnán duođalaš njoammudávddat elliid gaskkas ja zoonosa dáhpáhusat. Dasa lassin lea antibiohta geavaheapmi ja antibiohtavuosttaldus norgga šibihiin buot vuolimusaid gaskkas máilmmis.
Dát dilálašvuohta ii leat soaittáhagas. Norgga elliidčálgu lea boađus buolvvaid áŋgiruššamis, nana njuolggadusain, mat ovdánit dađistaga, ja ahte lea buorre ovttasbargu gaskal hálddahusa, máhttoásahusaid, doaibmi veterinearaid, ealáhusaid ja elliiddolliid. Dát sisttisdoallá goziheami, dutkama, gearggusvuođa ja eastadeaddji barggu. Ovttasbargomodeallas leat buorit bohtosat sihke elliide, buvttadeddjiide ja servodahkii obbalaččat.
Norggas leat maiddái muhtun luonddudilit, mat dagahit dan buori elliiddearvvašvuođa. Mii leat guhkkin davvin ja dálkkádat lea nu galmmas, ahte olu njoammunávdnasat ja njoammugilvvanat, nugo divrriin lea váddáset seailut. Dasa lassin leat norgga šibitdoalus olu smávva doalut, ja stuorra osiin riikkas lea guhkes gaska šibitdáluid gaskkas.
Njuolggadusat
Lea ealáhusa ja elliiddolliid iežaset ovddasvástádus, das ahte elliin lea buorredilli, ja ahte čuvvot njuolggadusaid. Dát guoská maiddái priváhta elliiddollui, mas ealli eaiggádis lea ovddasvástádus fuolahit iežas ealli dearvvašvuođa. Elliiddearvvašvuohta fuolahuvvo biebmolágas ja elliiddearvvašvuođabargiidlágas.
Elliiddearvvašvuođanjuolggadusásahusas, mii čađahuvvui norgga rievttis 2022, leat dehálaš mihttomearit mat gusket dávddaid vuosttaldussii ja eastadeapmái, goziheami nannemii, gearggusvuhtii ja antibiohtabaktearaid vuosttaldussii. Njoammuneastadeapmi veahkeha unnidit dávddaid čuožžileami sihke elliin ja olbmuin.
Elliiddearvvašvuođastáhtus
Lea dehálaš ahte mii nagodit gáhttet otná buori elliiddearvvašvuođastáhtusa Norggas. Buorre elliiddearvvašvuođastáhtus lea juoga maid mii eat galgga atnit diehttelassan. Dasa váikkuhit dálkkádatrievdamat, birasváikkuhusat, amas šlájaid ilbman, lassáneaddji globaliseren mátkkošteami ja biepmuid, elliid ja fuođđariid fievrredeami ja importerem geažil. Viidáseappot čielggasmahttá «Okta máilbmi- okta dearvvašvuohta»- perspektiiva dan čoavdemeahttun lotnolas sorjavašvuođa gaskal elliiddearvvašvuođa, birasdearvvašvuođa ja olbmuid dearvvašvuođa. Buorre elliiddearvvašvuođa bisuheapmi lea mávssolaš servodatdoaibma, ja dat gáibida ahte jotkkolaččat áŋgiruššá áššiide, mat leat čadnon máhttoovdáneapmái, goziheapmái ja gearggusvuhtii.
Guoskevašetáhtat, ásahusat ja daid doaibma
Biebmobearráigeahčču (Mattilsynet) lea eanandoallo- ja biebmodepartemeantta doaibmi orgána čadnon gáddeelliid dearvvašvuhtii ja elliidčálgui.
Biebmobearráigeahčču:
- Veahkeha ovdánahttit njuolggadusaid
- Goziha ahte njuolggadusat čuvvojuvvojit
- Fuolaha eastadeaddji doaimmaid
- Goziha dávda- ja čálgodili
- Fuolaha gearggusvuođa elliid njoammudávddaid oktavuođas
- Kárte ja gieđahallá duođalaš dáhpáhusaid, mat gusket elliiddávddaide ja heajos elliidčálgui
Veterinearainstituhta (Veterinærintstituttet) deháleamos doaibma lea ovdánahttit gearggusvuođa ja gelbbolašvuođa, vai eastada ahte dearvvašvuođaáitagat čuhcet guliide, elliide ja olbmuide. Sii addet dutkanvuđot rávvagiid biebmobearráigehččui (Mattilsynet), vai Biebmobearráigeahčču (Mattilsynet) sáhttá kártet, analyseret ja hálddašit riskka buoremus lági mielde.
Biepmu ja birrasa dieđalávdegoddi (Vitenskapskomiteen for mat og miljø) (VKM) čađaha sorjjasmeahttun dieđalaš riskaárvvoštallamiid Biebmobearráigeahču (Mattilsynet) ja Birasdirektoráhta (Miljødirektoratet) ovddas. Dat geavahit árvvoštallamiid ráhkadit neavvagiid, addit lobiid, ovdánahttit njuolggadusaid ja buktit cealkámušaid departementii.