Sámegielat almmolaš hálddašeamis

Åarjelsaemien jarkoestimmie - Julevsámegiellaj

Sámelága mielde leat sámegielat ja dárogiella dásseárvosaš gielat, ja lullisámegiella, julevsámegiella ja davvisámegiella leat dásseárvosaččat dárogielain sámegiela hálddašanguovllus nu go čuožžu 3. kapihttala mearrádusain. Máŋga mearrádusa gusket erenoamážit hálddašanguovllu suohkaniidda, muhto muhtimat gusket maiddái fylkkasuohkaniidda ja stáhta eiseválddiide.

Vuođđolága § 108 geatnegahttá stáhta eiseválddiid láhčit dili dasa ahte sámi álbmotjoavku, álgoálbmogin, beassá sihkkarastit ja ovddidit iežas giela, kultuvrra ja servodateallima.  Dát lei earret eará duogážin go sámeláhkii bođii ođđa kapihtal 3 giela birra 1992:s. Giellanjuolggadusaid ulbmil lea seailluhit ja ovddidit sámegielaid dan bokte ahte nannet gielaid geavaheami almmolaš oktavuođain.

Sámelága giellanjuolggadusat leat unnimusmeari njuolggadusat. Buot almmolaš doaimmat ávžžuhuvvojit váldit vuhtii sámegielgeavaheddjiid maiddái viidábut go lága njuolggadusat gáibidit.

Suohkaniin ja fylkkasuohkaniin lea guovddáš rolla sámegielaid geavaheamis ja nannemis. Dain suohkaniin mat leat mielde sámegiela hálddašanguovllus lea erenoamáš ovddasvástádus fállat dieđuid ja bálvalusaid sámi álbmogii. Gelbbolašvuođahuksen sámegiela ja kultuvrra dáfus lea dehálaš vai suohkanat sáhttet fállat buriid bálvalusaid sámi álbmogii. Sámegielaid hálddašanguovlu-bajilčállaga vuolde gávnnat eambbo dieđuid das makkár vuoigatvuođat gustojit  dan golmma suohkankategoriijas ja fylkkasuohkaniin.

Fylkkasuohkanat galget leat láidesteaddjit sámegiela ovddidanbargguid dáfus fylkkas. Dat berrejit fuolahit ahte sihke hálddahusas ja bálvalusain, main sis lea ovddasvástádus, lea gelbbolašvuođa sámi gielas ja kultuvrras. Joatkkaskuvllat leat fylkasuohkana ovddasvástádus, ja lea dehálaš ahte oahppit geain lea vuoigatvuohta dasa ožžot sámegieloahpahusfálaldaga.

Gielda- ja guovlodepartemeanttas dat lea hálddašanovddasvástádus sámelága olis, ja gažaldagaid lága birra sáhttá jearrat departemeanttas.

Saemien gïelh byögkeles reeremisnie

Saemielaaken gïelenjoelkedassh reaktam saemien gïeleutniejidie vedtieh, sjïere tsiehkine jïh dajvine, saemien nåhtadidh gosse byögkelesvoetine govlehtellieh.

Saemielaaken mietie dah saemiengïelh jïh nöörjengïele seammavyörtegs gïelh, jïh åarjelsaemien, julevsaemien jïh noerhtesaemien leah seammavyörtegs nöörjengïele saemiengïelen reeremedajvine, guktie nænnoestimmiej mietie 3. kapihtelisnie.  Jienebh nænnoestimmieh sjïere tjïeltide reeremedajvesne, mearan jeatjah aaj fylhketjïeltide jïh staaten reeremidie.

Maadthlaaken § 108 dïedtem tseegkie staaten åejvieladtjide tsiehkide saemien åålmegasse sjïehteladtedh, goh aalkoealmetjh, maahta dan jïjtje gïelem, kultuvrem jïh seabradahkejielemem gorredidh jïh evtiedidh. Daate gaskem jeatjah våarome saemielaake orre kapihtelem 3 åadtjoeji gïelen bïjre jaepien 1992. Gïelenjoelkedassi aajkoe lea saemien gïelide gorredidh jïh evtiedidh sjïere gïeleåtnoem byögkeles ektiedimmesne.

Saemielaaken gïelenjoelkedassh leah unnemesnjoelkedassh. Gaajhkh byögkeles gïehtelimmieh leah haesteme saemiengïeli utnijidie krööhkestidh aaj lissine laaken njoelkedassi mietie.

Tjïelth jïh fylhketjïelth vihkeles råållam utnieh barkosne saemien gïelide nåhtadidh jïh eevtjedh. Dah tjïelth mah leah saemiengïelen reeremedajvesne sjïere dïedtem utnieh bïevnesh jïh dïenesjh faelieh saemien årroejidie. Saemien gïelen jïh saemien kultuvren maahtoem tseegkedh lea vihkele guktie tjïelth maehtieh hijven dïenesjh saemien årroejidie faaledh. Lohkh vielie dej reaktaj bïjre mah leah faamosne dejnie golme tjïeltekategorijinie jïh fylhketjïeltine reeremedajvesne teeman nuelesne Saemien gïeli reeremedajve.

Fylhkentjïelth aktem råållam utnieh goh tsevtsiedæjjah saemien gïelebarkosne fylhkesne. Dah byöroeh maahtoem saemien gïelesne jïh kultuvresne sjïehteladtedh, dovne reeremisnie jïh dejnie dïenesjinie mej åvteste dïedtem utnieh. Dah jåarhkeskuvlh leah fylhkentjïelten dïedte, jïh vihkeles dah learohkh mah dam reaktam utnieh, faalenassem åadtjoeh saemienlïerehtimmien bïjre.

Tjïelte- jïh regionaaledepartementen lea reeremedïedte saemielaaken åvteste, jïh gyhtjelassh laaken bïjre maahta departementese seedtedh.

Sámegiela almulasj háldadusán

Sámelága giellanjuolgadusáj milta li sámegielagijn, vissa dilijn ja guovlojn, riektá sámástit almulasj oajválattjaj.

Sámelága milta li sámegiela ja dárogiella avtaárvvusasj giela, ja 3. kapihttala njuolgadusáj milta li oarjjelsámegiella, julevsámegiella ja nuorttasámegiella avtaárvvusattja dárogielajn sáme giellaháldadimguovlon. Moadda njuolgadusá guosski sierraláhkáj giellaháldadimguovlo suohkanijda, madi iehtjáda guosski aj fylkkasuohkanijda ja stáhta oajválattjajda.

Vuodolága § 108 milta galggi stáhta oajválattja dilev láhtjet váj sáme, álggoálmmugin, galggi bessat gielasa, kultuvrasa ja sebrudakiellemisá nannit ja åvddånahttet.  Dát lij akta sivájs manen sámeláhkaj bådij ådå kapihtal 3 giela hárráj jagen 1992. Giellanjuolgadusáj ulmme l sámegielajt bisodit ja åvddånahttet sierraláhkáj navti jut nanni gielaj anov almulasj aktijvuodajn.

Sámelága giellanjuolgadusá li minimum njuolgadusá. Divna almulasj orgána aloduvvi aj sámegielagijt vuorodit lága njuolgadusáj dåbbelin.

Suohkana ja fylkkasuohkana li viek ájnnasa sámegielaj ano ja nannima bargon. Sáme giellaháldadimguovlo suohkana galggi sierraláhkáj huksat sáme álmmugav diedoj ja dievnastusáj. Sámegiela ja kultuvra máhtudagáj tsieggim la ájnas jus suohkana galggi buktet sámijda buorre dievnastusájt fállat. Jus sidá ienebut låhkåt makkir rievtesvuoda guosski giellaháldadimguovlo gålmmå  suohkanslájajda ja fylkkasuohkanijda de gehtja tiemáv Sáme giellaháldadimguovllo.

Fylkkasuohkana galggi sámegielav åvdedit fylkan. Sij bierriji bærrájgæhttjat ahte sámegiela ja kultuvra máhtudahka gávnnu sihke háldadusán ja dievnastusájn maj åvdås vásstedi. Joarkkaskåvlå li fylkkasuohkana vuolen, ja ájnas la da oahppe gejn la riektá dasi oadtju sámegiela åhpadimev.

Suohkan- ja guovllodepartemænnta sámelága åvdås vásstet, ja jus dujna li gatjálvisá lága birra de besa sijás gatjádit.