MIER: 2008-12-19 nr 1480: Mieriedimmie veeljemen bijre Saemiedægkan

SISVEGE
Mieriedimmie veeljemen bijre Saemiedægkan

Kapihtele 1. Mieriedimmien åssjaldahke jih vierhkiedajve
§ 1.  Mieriedimmien åssjaldahke
§ 2.  Mieriedimmien vierhkiedajve

Kapihtele 2. Tjaatsestimmiereaktoe jih Saemiedigkien veeljemelåhkoe
 § 3.  Tjaatsestimmiereaktoe
 § 4.  Saemiedigkien veeljemelåhkoe
 § 5.  Tjaalasovveme Saemiedigkien saemielåhkose
 § 6.  Saemiedigkien diedte Saemiedigkien veeljemelåhkoem tjaeledh
 § 7. Bæjhkoehtimmie almetjelåhkoen tjaelemen bijre
 § 8. Saemiedigkien veeljemelåhkoem vuartasjæmman biejedh
 § 9.  Krieveme staeriedimmien jih orrestimmien bijre Saemiedigkien veeljemelåhkoste
 § 10. Fåantoe Saemiedigkien veeljemelåhkoem orrestidh ruffien 30.b. mænngan
 § 11. Bieljelimmieh jeatjahtehtemi bijre Saemiedigkien veeljemelåhkosne
 § 12. Luhpie veeljemelåhkoetjaalegh åadtjodh
 § 13. Veeljemekåarhte

Kapihtele 3. Veeljedihksvoete jih diedte veeljemem dåastodh
§ 14.  Veeljedihksvoete
§ 15.  Geerelimmie veeljemistie
§ 16.  Reaktoe slyøhpemem krievedh

Kapihtele 4. Veeljemeåårganh
§ 17. Saemieveeljemeståvroe. Tjaatsestimmieståvroeh
§ 18. Saemiedigkien veeljememoenehtse

Kapihtele 5. Saemiepolitihkeles siebrieh tjaalasovvedh
§ 19. Tjaalasovvemeåejvieladtje. Guktie sjædta tjaalasovvemen mænngan.
§ 20. Krievemh gosse edtja Saemiedigkesne tjaalasovvedh
§ 21. Guktie ohtsemem buektedh. Krieveme vuelnietjaalegasse
§ 22. Jeatjahtehteme tjaalasovveme nommeste. Tjaalasovveme siebrieh ektiedidh aktine orre nommine
§ 23. Tjaalasovvemem laahpehtidh. Gosse akte tjaalasovveme nomme gaahpode sjædta
§ 24. Bïevnesh gieh meatan siebrien faamoeåårganesne
§ 25. Bïevnesh mah edtjieh tjaalasovvedh. Byøgkelesvoete. Bieljelimmie
§ 26. Bæjhkoehtimmie nænnoestimmeste

Kapihtele 6. Læstoeraeriestimmieh jih guktie dejtie gietedidh
§ 27. Bæjhkoehtimmie
§ 28. Krievemh læstoeraeriestæmman
§ 29. Lissietjaalege læstoeraeriestæmman
§ 30. Vuelnietjaalegh læstoeraeriestimmesne. Sjeavohtsvoetediedte.
§ 31. Læstoeraeriestimmieh bååstede gåhtjodh
§ 32. Læstoeraeriestimmieh gietedidh.  Veeljemelæstoeh jååhkesjidh.
§ 33. Bieljelimmie dejtie mah raeriestimmiejgujmie båetieh. Bæjhkoehtimmie jååhkesjamme veeljemelæstojste.
§ 34. Klååkeme

Kapihtele 7. Guktie tjaatsestimmieleahpah darjodh jih dejtie trygkedh
 § 35. Tjaatsestimmieleahpah trygkedh
 § 36. Krieveme tjaatsestimmieleahpide kaandidati nommigujmie
 § 37. Diedte gåaroes tjaatsestimmieleahpah darjodh
 § 38. Reaktoe tjaatsestimmieleahpah åadtjodh
 § 39. Veeljiji nuepie tjaatsestimmieleahpide jeatjahtehtedh

Kapihtele 8. Åvtelhbodti tjaatsestimmie
 § 39a. Veeljijh mah ajve maehtieh åvtelhbodti tjaatsestidh
 § 40. Boelhke åvtelhbodti tjaatsestæmman. Bieljelimmie
 § 41. Gie maahta åvtelhbodti tjaatsestimmieh dåastodh
 § 42. Mejnie sijjine maahta åvtelhbodti tjaatsestimmieh dåastodh
 § 43. Guktie edtja tjaatsestidh
 § 44. Guktie edtja prievine tjaatsestidh ålkoerijhkesne
 § 45. Veeljemeagitasjovne  j.v.
 § 46. Veeljeemegeegkh døømedh. Veeljemetjaalegh j.v tjaavhkodh.

Kapihtele 9. Veeljemedigkesne tjaatsestidh
§ 47. Tijje jih sijjie tjaatsestæmman
§ 48. Bieljelimmie tjaatsestimmien bijre
§ 49. Øørnegenjoelkedassh
§ 50. Tjaatsestimmie veeljemegåetesne
§ 51. Sjiere gaptjesem nuhtjedh
§ 52. Tjaatsestimmie eevre veeljemegåetien ålkolen
§ 53. Veeljemegeegkh døømedh veeljemebiejjesne.
§ 54. Veeljemetjaalegh tjaavhkodh.  Moskestehteme. Seedteme
§ 55. Veeljemeilledahkh jih aerviedimmieh bæjhkoehtidh

Kapihtele 10. Pryøveme tjaatsestimmijste jih tjaatsestimmieleahpijste, ryøkneme, gærjatjaeleme j.v..
§ 56. Jååhkesjimmie dejstie  åvtelhbodti vadteme tjaatsestimmijste
§ 57. Jååhkesjimmie tjaatsestimmijste veeljemedigkesne vadteme
§ 58. Gaptjese- jih tjaatsestimmieleahpaskuahpah rihpestidh
§ 59. Jienebh tjaatsestimmieleahpaskuahpah jallh tjaatsestimmieleahpah seamma veeljijistie.
§ 60. Tjaatsestimmieleahpah jååhkesjidh
§ 61. Veeljije jienebh tjaatsestimmieleahpah deelleme
§ 62. Diedte ryøknemasse jih veeljemesalkehtæmman
§ 63. Seedteme
§ 64. Prinsipph ryøknemasse
§ 65. Annjebodts ryøkneme. Reektehtse annjebodts illedahkijste
§ 66. Minngemosth ryøkneme
§ 67. Tjåanghkoegærjam tjaeledh. Goerem moenedh

Kapihtele 11. Maandatejoekedimmie jih kaandidateveeljeme
§ 67a. Maandath joekedidh veeljemegievlide
§ 68. Veeljemesalkehtimmie. Maandath joekedidh.
§ 69. Kaandidateveeljeme
§ 70. Veeljemeilledahkem gærjan sijse tjaeledh.Saemiedigkien veeljememoenehtsasse seedtedh
§ 71. (Laahpehtamme)
§ 72. Luhpiedimmie dejtie veeljeme tjirkijidie

Kapihtele 12. Jienebelåhkoeveeljeme
§ 73. Tsiehkieh jienebelåhkoeveeljemasse
§ 74. Guktie jienebelåhkoeveeljemem tjirrehtidh
§ 75. Veeljemesalkehtimmie gosse  jienebelåhkoeveeljeme

Kapihtele 13. Pryøveme veeljemen luhpievoeteste. Klååkeme
§ 76. Klååkeme
§ 77. Goerehtimmie veeljemistie. Luhpehts veeljeme – ikth vielie veeljeme
§ 78. Tjirrehtimmie ikth vielie veeljemistie

Kapihtele 14. Orre veeljemejoekedimmie veeljemeboelhken
§ 79. Orre veeljemesalkehtimmie

Kapihtele 15. Ovmessie moenemh
§ 80. Veeljemetjaalegh tjaavhkodh, læjkoedidh jih eerjedh.
§ 81. Luhpie Saemiedigkien veeljemelåhkose jih dejtie jeatjah materijellide - byøgkelesvoete
§ 82. Sjeavohtsvoetediedte
§ 83. Aerviedimmie mierijste. Aanteges luejhtedh jis mierien bijjelen vaaseme
§ 84. Bieljelimmiediedte
§ 85. Bievnesh veeljemestatistihkese
§ 85a. Veeljemevuartasjimmien bijre                                                                                 
§ 86. Dah maaksoeh saemiedigkieveeljemisnie

Kapihtele 16. Faamoem åådtje
§ 87. Faamoem åådtje
__________________________________________

Mieriedimmie veeljemen bijre Saemiedægkan
Reaktavåarome: Nænnoestamme gånkan res. goeven 19.b.2008 reaktoevåaroemisnie laakesne ruffien.12.b.1987 nr.56 Saemiedigkien bijre jih jeatjah saemien reaktoetsiehkiej bijre (saemielaake) §2-4, § 2-7 jih § 2-11. Buakteme Barkoe-jih ektiedimmiedepartementeste.
Jeatjahtehtemh: Jeatjahtahteme mieriedimmesne suehpeden 15.b. 2009 nr. 514.

Kapihtele 1. Mieriedimmien åssjaldahke jih vierhkiedajve

§ 1. Mieriedimmien åssjaldahke
   Mieriedimmien åssjaldahke lea sjiehteladtedh guktie dihte saemien åålmege gaahpoeh, riekte jih tjeakoes veeljeminie edtja maehtedh  altese tjirkijh Saemiedægkan veeljedh.

§ 2. Mieriedimmien vierhkiedajve
   Daate mieriedimmie faamoem åtna gosse edtja tjirkijh veeljedh Saemiedægkan.

Kapihtele 2. Tjaatsestimmiereaktoe jih Saemiedigkien veeljemelåhkoe.

§ 3. Tjaatsestimmiereaktoe
   Gaajhkesh tjaatsestimmiereaktoem veeljemisnie Saemiedægkan utnieh mah tjaatsestimmiereaktoem utnieh tjieltenståvroen veeljemisnie gievlesne, jih mah veeljemebiejjien leah Saemiedigkien veeljemelåhkosne gievlesne.

§ 4. Saemiedigkien veeljemelåhkoe
(1)  Edtja Saemiedigkien veeljemelåhkoem fiereguhten tjieltese tjaeledh.

(2)   Veeljemelåhkoem dorje dej jaepiej gosse veeljeme. Våaroemasse beaja åålmegelæstoem tjieltesne, veeljemelåhkoem minngemes veeljemisnie jih dah nåålesimmieh tjaalasovvemen jallh laahpehtimmien bijre mah leah båateme ruffien 30. b. åvtelen, veeljemejaepien. Åålmegelæstoeåejvieladtje diedtem åtna guktie Saemiedigkie dejtie åålmegelæstoebievnesidie åådtje mah leah daerpies gosse edtja veeljemelåhkoem darjodh.

(3)  Almetjh mah 18 jaepieh illeme jallh 18 jaepieh illieh kalenderjaepien, jih mah dejtie krievemidie dievhtieh saemielaaken § 2-6 edtjieh Saemiedigkien veeljemelåhkosne tjaalasovvedh.

(4) Edtja dejtie saemide mah reaktoem utnieh tjaatsestidh jih mah leah årromesijjine tjaalasovveme Nøørjesne, veeljemelåhkose tjaeledh dennie tjieltesne gusnie dah lin årrojinie åålmegelæstosne ruffien 30. b. veeljemejaepien.

(5)  Edtja dejtie saemide Svalbardesne jih Jan Mayenisnie, mah reaktoem utnieh tjaatsestidh,  veeljemelåhkose tjaeledh dennie tjieltesne gusnie dah lin minngemes aejkien årrojinie åålmegelæstosne.

(6) Edtja dejtie Nøørjen saemide, mah tjaatsestimmiereaktoem utnieh jih mah Nøørjen ålkolen årroeminie,  veeljemelåhkose tjaeledh dennie tjieltesne gusnie dah lin minngemes aejkien årrojinie åålmegelæstosne. Daate gujht ajve jis dah lin veeljemelåhkosne veeljemisnie jaepien 2001 jallh mænngan. Nøørjen saemieh mah ålkoelaantesne årroeminie jih eah daejtie krievemidie dievhtieh, tjuerieh ohtsedidh tjaalasovveme sjidtedh veeljemelåhkosne. Ohtsemisnie tjuara tjirkedh ohtsije annje lea nøørjen staateårrojinie dastegh satne ij leah årrojinie laantesne orreme naan aejkien dej minngemes luhkie jaepiej veeljemebiejjien åvtelen.

(7)  Edtja dejtie saemide mah  diplomatijesne jallh konsulatesuerkesne berkieh jih dej fuelhkie, veeljemelåhkose tjaeledh dennie tjieltesne gusnie lin minngemes aejkien tjaalasovveme goh årroje. Dastegh dah eah naan aejkien åålmegelæstosne tjaalasovveme orreme goh årroje Nøørjesne, edtja dejtie veeljemelåhkose Oslovisnie tjaeledh.

§ 5. Tjaalasovveme Saemiedigkien veeljemelåhkose
(1) Tjaalasovveme Saemiedigkien veeljemelåhkose lea saemielaaken § 2-6  mietie. Saemiedigkie tjuara dam nåålesimmiem tjaalasovvemen bijre veeljemelåhkose dåastodh seejnemes ruffien 30. b. veeljemejaepien jis dihte nåålesimmie edtja faamoem åadtjodh veeljemisnie, jis ij satne maehtieh tjaalasovveme sjidtedh 10. § mietie, bokstave c) jallh d).

(2)  Saemiedigkie maahta goerem moenedh maam maahta nuhtjedh gosse nåålese tjaalasovveme sjidtedh veeljemelåhkosne.

§ 6. Saemiedigkien diedte Saemiedigkien veeljemelåhkoem tjaeledh
   Saemiedigkie edtja Saemiedigkien veeljemelåhkoem darjodh fiereguhten tjieltese jih dam gaahpode darjodh dan varke gåarede fiereguhten tjielten saemieveeljemeståvrose jih ryøknemeståvrose.

§ 7. Bæjhkoehtimmie almetjelåhkoen tjaelemen bijre
   Saemiedigkie edtja seejnemes suehpeden 31.b.  veeljemejaepien bæjhkoehtidh dah mah vïenhtieh  sijjieh tjaatsestimmiereaktoem utnieh  3. § mietie, maehtieh nåålesimmiem seedtedh tjaalasovveme sjidtedh Saemiedigkien veeljemelåhkosne. Saemiedigkie tjuara dam bieljelimmiem åadtjodh ruffien 30. b. åvtelen.  Veeljijh mah lin veeljemelåhkosne tjaalasovveme jaepien 2001 jallh mænngan, eah daarpesjh tjaalasovvemen bijre ohtsedidh. Bæjhkoehtimmesne edtja aaj bievnesh årrodh dihte mij ij mieriem steerh ij maehtieh meatan årrodh veeljemisnie, jis ij maehtieh tjaalasovveme sjidtedh 10. § mietie, bokstave c) jallh d). Bæjhkoehtimmesne edtja bievnedh dah mah sijhtieh jijtjemse veeljemelåhkose tjaeledh,  maehtieh goerem åadtjodh dagkeres tjaalasovvemen bijre gosse Saemiedigkiem govlehtellieh.

§ 8. Saemiedigkien veeljemelåhkoem vuartasjæmman biejedh
(1) Saemieveeljemeståvroe edtja Saemiedigkien veeljemelåhkoem byøgkeles vuartasjæmman biejedh dan varke gåarede. Veeljemelåhkoe edtja ålkone årrodh goske veeljemebiejjie orreme.

(2) Saemieveeljemeståvroe tijjem jih sijjiem vuartasjæmman bæjhkohte jih aaj beavna nuepien bijre jih guktie dorje gosse fiejlh staeriedidh. Ij daarpesjh dam bæjhkoehtimmiem darjodh jis ij naan almetjh leah tjielten veeljemelåhkosne tjaalasovveme. Dejnie tjieltine gusnie dah voenges tsiehkieh numhtie, maahta fiereguhten almetjasse njaelmeldh bæjhkoehtidh mij lea almetjelåhkosne tjaalasovveme.

§ 9. Krieveme staeriedimmien jih orrestimmien bijre Saemiedigkien veeljemelåhkoste
(1) Dihte mij veanhta satne jallh naan jeatjebh leah båajhtoehlaakan Saemiedigkien veeljemelåhkosne tjaalasovveme jallh ij leah meatan sjidteme Saemiedigkien veeljemelåhkosne tjieltesne, maahta krievedh Saemiedigkie dam fiejliem staerede. Dihte krieveme edtja tjaeleldh jih buerkiestamme årrodh.

(2)  Saemiedigkie maahta veeljemelåhkoem orrestidh dan guhkiem dæjpeles.

(3)  Ij edtjh Saemiedigkie naaken veeljemelåhkose tjaeledh jallh veeljemelåhkoste vaeltedh jis satne vielie enn aktene tjieltesne almetjelåhkosne sjædta, jallh ij tjaalasovveme sjidth naan tjieltesne. Gosse naemhtie,  ij edtjh Saemiedigkie veeljemelåhkoem orrestidh bielelen tjirkedh veeljemelåhkoe dennie jeatjah tjieltesne seammalaakan staeriesåvva.

(4)  Ij edtjh Saemiedigkie aktem veeljijem almetjelåhkose tjaeledh aktene tjieltesne jis dihte joe lea almetjelåhkosne aktene jeatjah tjieltesne jih lea åvtelhbodti tjaatsestimmiem vadteme dan tjieltese.

§ 10. Fåantoe Saemiedigkien veeljemelåhkoem orrestidh ruffien 30. b. mænngan.
   Orrestimmie Saemiedigkien veeljemelåhkosne ruffien 30.b. mænngan maahta ajve darjodh jis daah tsiehkieh gååvnesieh:
a)    Krieveme fiejliem staeriedidh, fiejliem gaavneme jallh klååkeme.
b)    Juhtemebievnese mij idtji tjaalasovveme sjidth åvtelen veeljemelåhkoem olkese tjeeli, bene mij lea dååsteme åålmegelæstoeåejvieladtjijste åvtelen  gaahpodebiejjien ruffien 30.b. Edtja almetjem veeljemelåhkose tjaeledh dennie tjieltesne gåabph jåhta jih dam laahpehtidh dehtie veeljemelåhkoste dennie tjieltesne gubpede jåhta.
c)    Ohtseme tjaalasovvemen bijre veeljemelåhkosne saemijste mah ålkoelaantesne årroeminie. Edtja almetjem veeljemelåhkose tjaeledh dennie tjieltesne gusnie lij årrojinie tjaalasovveme minngemes aejkien.
d)    Ohtseme tjaalasovvemen bijre veeljemelåhkose dejstie saemijste mah leah bååstede Nøørjese jåhteme. Edtja almetjem tjaeledh dan veeljemelåhkose dennie tjieltesne gåabph jåhta. Dastegh dihte tjielte gåabph jåhta lea akte jeatjah tjielte enn gusnie lij tjaalasovveme gosse juhti, edtja bievnesem aaj dan evtebe årrometjieltese seedtedh. Dastegh almetje joe lea veeljemelåhkosne tjieltesne tjaalasovveme, edtja satnem daestie vaeltedh bievnesen sjieken mietie.
e)    Ohtseme tjaalasovvemen bijre veeljemelåhkosne mij lea Saemiedigkeste dååsteme gaahpodebiejjien ruffien 30. b. åvtelen, bene maam idtji tjaalasovveme sjidth åvtelen  raeriestimmie veeljemelåhkose olkese tjaalasovvi.
f)    Bievnese sealadimmien bijre. Edtja dam veeljemelåhkoste vaeltedh, bene ij jis satne joe jååhkesjamme åvtelhbodti tjaatsestimmiem vadteme.
g)   Bievnese mij jeahta ålkoelaanten staatenårrojh mah sijhteme tjaatsestimmiereaktoem åtneme veeljemebiejjien, leah laanteste jåhteme ruffien 30.b. mænngan. Edtja dam almetjem veeljemelåhkoste vaeltedh.

§ 11. Bieljelimmieh jeatjahtehtemi bijre Saemiedigkien veeljemelåhkosne.
   Saemiedigkie edtja dan varke goh gåarede bievnesem seedtedh disse mij orrestimmieh Saemiedigkien veeljemelåhkosne dååjrese mah leah dorjeme dejstie ohtsemijstie  tjaalasovvemen bijre, krieveme staeriedimmien bijre jallh fiejlh gaavneme.  Jis dihte mij tjaalasåvva  joe lea veeljemelåhkosne aktene jeatjah tjieltesne, edtja bieljelimmiem dallegh seedtedh dan saemieveeljemeståvrose, lissine daan saemieveeljemeståvrose dennie tjieltesne gusnie veeljije tjaalasovveme sjædta almetjelåhkosne.

§ 12. Luhpie veeljemelåhkoetjaalegh åadtjodh
(1) Gaajhkesh mah læstoem buakta veeljemisnie reaktoem utnieh aktem namhtah tjaalegem veeljemelåhkoste åadtjodh. Dihte krieveme veeljemelåhkoetjaalegi bijre tjuara Saemiedægkan seedtedh åvtelen dam mieriem Saemiedigkie biejeme.

(2)  Dah mah raeriestimmiejgujmie båetieh maehtieh jienebh veeljemelæstoetjaalegh jih læstoeh vihties veeljijedåehkiejgujmie åadtjodh, jis jijtje dejtie lissiemaaksojde dan åvteste maeksieh.

(3)  Veeljemelåhkoelæstoeh jih saaht jeatjah materijelle mah veeljemelåhkoste båetieh, maehtieh ajve politihkeles åssjaldahkide nuhtjedh, jih ij edtjh dejtie naan jeatjabidie laehpedh jis åssjaldahke ij leah politihkeles barkoen gaavhtan. Ij leah luhpie veeljemelåhkoem jeatjah byøgkeles læstojde ektiedidh.

(4)  Saemiedigkie edtja giehtjedidh gieh dejtie veeljemelåhkoetjaalegidie åadtjoeh jih vuartasjidh guktie gaajhkh tjaalegh bååstede Saemiedægkan seedtesuvvieh jallh  bïejstenieh eannan govhte askh veeljemen mænngan. Dåastoje diedtem åtna veeljemelåhkoetjaalegidie bååstede deelledh jallh dejtie eerjedh eannan govhte askh veeljemen mænngan.

§ 13.  Veeljemekåarhte
   Saemiedigkie veeljemekåarhth gaajhkesidie evtede mah tjaatsestimmiereaktoem utnieh jih mah leah Saemiedigkien veeljemelåhkosne tjaalasovveme jih mah årromesijjiem laanten sisnie utnieh (bielelen Svalbard jih Jan Mayen). Veeljemekåarhtesne tjuara bievnesh årrodh man veeljemeståvrose jallh ryøknemeståvrose dihte åvtelhbodti tjaatsestimmie edtja seedtesovvedh.

Kapihtele 3. Veeljedihksvoete jih diedte veeljemem dåastodh

§ 14. Veeljedihksvoete
   Gaajhkesh leah veeljedihks Saemiedægkan jih diedtem utnieh veeljemem dåastodh mah leah Saemiedigkien veeljemelåhkosne veeljemegievlesne tjaalasovveme jih mah leah almetjelæstosne årrojinie tjaalasovveme aktene dejstie veeljemegievlien tjieltijste veeljemebiejjien, jih mah eah leah geerelamme jallh slyøhpemem åådtjeme.

§ 15. Geerelimmie veeljemistie
(1) Barkijh Saemiedigkien reeremisnie leah veeljemistie Saemiedægkan geerelamme.

(2) Mejtie akte almetje lea veeljemistie Saemiedægkan geerelamme,  lea jearohks mejtie satne dam barkoem veeljemebiejjien åtna.

§ 16. Reaktoe  slyøhpemem krievedh
(1)  Reaktoe krievedh veeljemem Saemiedægkan slyøhpedh , åtna
a)    dihte mij 60 jaepieh illeme fearan veeljemejaepie vaaseme
b)    dihte mij dienesjem dorjeme lihtseginie Saemiedigkesne dej minngemes njieljie jaepiej,
c)    dihte mij Saemiedigkien veeljememoenehtsasse vihteste satne ij maehtieh altese diedth gorredidh goh Saemiedigkien lihtsege bielelen naa stoerre dåeriesmoerh, jih
d)    dihte mij lea lihtsege aktene siebresne (akte dåehkie, krirrie jallh plearoeh aktanimme) mij lea tjaalasovveme § 19 mietie, gosse satne lea kaandidatine biejeme aktene læstoeraeriestimmesne mij ij leah buakteme daehtie siebreste

(1) Kaandidath mah leah læstoeraeriestæmman biejeme tjuerieh slyøhpemen mietie ohtsedidh åvtelen dam mieriem Saemiedigkien veeljememoenehtse beaja, jis ij, dellie reaktoem dassa dehtie læstoeraeriestimmeste vaaltasovvedh.

(2) En valgt representant eller vararepresentant som ikke plikter å motta valget, må sende skriftlig melding om valget mottas eller ikke, innen tre dager etter å ha mottatt melding fra Sametingets valgnemnd. Ellers anses valget mottatt.
Akte veeljeme tjirkije jallh sæjjasadtje tjirkije mij ij diedtem utnieh veeljemem dåastodh, tjuara tjaeleldh bievnesem seedtedh mejtie veeljemem dååste jallh ij, eannan golme biejjieh mænngan bievnesem dååsteme Saemiedigkien veeljememoenehtsistie. Jis ij dam dorje, dellie åtna veeljemem dååsteme.

Kapihtele 4. Veeljemeåårganh

§ 17. Saemieveeljemeståvroe. Tjaatsestimmieståvroeh
(1) Edtja aktem saemieveeljemeståvroem årrodh, maam tjieltenståvroe jijtje veeljie, dejnie tjieltine gusnie 30 jallh jienebh veeljemelåhkosne. Dejnie tjieltine gusnie vaenebe enn 30 almetjh almetjelåhkosne, dellie veeljemeståvroe  goh saemieveeljemeståvroe sjædta.

(2) Dah tjaatsestimmieståvroeh mah leah nommehtamme guktie veeljemelaake § 4-2 jeahta, edtja aaj goh tjaatsestimmieståvroe årrodh tjaatsestimmesne saemiedigkieveeljemasse.

§ 18. Saemiedigkien veeljememoenehtse
(1) Saemiedigkien veeljememoenehtse diedtem åtna dan åvtelhbodti barkose jih veeljemem tjirrehtidh. Edtja unnemes vijhte lihtsegh sæjjasadtje lihtsegigujmie årrodh Saemiedigkien veeljememoenehtsisnie jih Saemiedigkie edtja dejtie nommehtidh. Dah lihtsegh jih sæjjasadtje lihtsegh edtjieh tjaatsestimmiereaktoem utnedh saemiedigkieveeljemisnie.

(2) Veeljememoenehtsen åvtehke tjåanghkoesijjiem muana, jih veeljememoenehtsen voestes tjåanghkose gohtje.

(3)  Saemiedigkien veeljememoenehtse ajve diedtem åtna dejtie darjomidie darjodh mah leah saemielaaken njoelkedassi jih daan mieriedimmmien mietie. Saemiedigkien reereme lea moenehtsen tjaelijesijjie.

Kapihtele 5. Saemiepolitihkeles siebrieh tjaalasovvedh.

§ 19. Tjaalasovvemeåejvieladtje. Guktie tjaalasovvemen mænngan sjædta
(1)  Akte siebrie (dåehkie, krirrie jallh plearoeh aktanimmie) mij krievemidie deavhta § 20, maahta Saemiedigkiem ohtsedidh tjaalasovveme sjidtedh aktine vihties nommine.

(2) Tjaalasovveme Saemiedigkesne sæjhta jiehtedh dihte siebrie dam aajnehke reaktoem åådtje veeljemelæstoeh buektedh saemiedigkieveeljemasse dejnie tjaalasovveme nommine.

(3) Saemiedigkie edtja læstoem tjaeledh dej nommigujmie mah tjaalasovveme sjidtieh guktie dah njoelkedassh leah daennie mieriedimmesne.

(4) Ij gåaredh klååkedh Saemiedigkien sjæjsjalimmie dejnie aamhtesinie nommetjaalasovvemen bijre.

§ 20. Krievemh gosse edtja Saemiedigkesne tjaalasovvedh
(1) Dastegh akte nomme edtja tjaalasovveme sjidtedh Saemiedigkesne, ij tjoerh maehtedh nommem lotnedidh dejnie nommine aktine
a)   jeatjah saemiepolitihkeles siebrine mij lea Saemiedigkesne tjaalasovveme jallh
b)   jeatjah krirrine mij lea Krirrielæstosne tjaalasovveme, m. krirrielaake.

(2) Gosse sjiere fåantoeh gååvnesieh, Saemiedigkie aaj maahta nyøjhkedh nommem tjaalasovvedh.

(3)Siebrie edtja, ektine ohtseminie, daejtie tjaatsegidie baalte biejedh:
a)   siebrien tseegkemeprotokolle,
b)   bievnesem gieh leah lihtseginie veeljeme siebrien faamoeåårganese, jih gieh luhpiedimmiem utnieh siebrien åvteste årrodh dejnie aamhtesinie daan mieriedimmien mietie,
c)   nænnoestimmiem,  mij muana guhte åårgane siebresne mij siebrien faamoeåårganem veeljie, jih
d)   vuelnietjaalegem vaenemes 200 almetjijstie mah tjaatsestimmiereaktoem saemiedigkieveeljemisnie utnieh, mah sijhtieh dam nommem tjaalasovvedh. Dihte mij bæjhkoehtimmiem vadta, tjuara tjaatsestimmieaalterem jakseme fearan kalenderejaepie nåhkeme gosse ohtsemem buakta. Jis ohtsemem buakta unnebe enn akten jaepien åvtelen aktem veeljemem, lea nuekies tjaatsestimmieaalterem jakseme eannan veeljemejaepie nåhkeme. Nomme, reakadimmiebiejjie jih påastesijjie dan almetjasse mij bæjhkoehtimmmiem vadteme, tjuerieh bæjhkoehtimmesne årrodh. Edtja jijtje nommem jih biejjiem vuelnie tjaeledh. Ij naan bæjhkoehtimmie edtja vielie enn aktem jaepiem båarasåbpoe årrodh enn dihte ohtseme.
(4)  Ohtseme tjuara Saemiedigkien journalese båateme eannan tsiengelen 2.b. veeljemejaepien, jis dihte tjaalasovveme edtja faamoem utnedh veeljemisnie.

§ 21. Guktie ohtsemem buektedh. Krieveme vuelnietjaalegasse
(1) Saemiedigkie læstoem tjaala.

(2) Ohtseme nommetjaalasovvemen bijre goeresne dorje maam Saemiedigkie evtiedamme.

(3)  Saemiedigkie goerem evtede maam edtja nuhtjedh gosse dåarjoebæjhkoehtimmieh tjøønghkie  gosse edtja nommem tjaalasovvedh. Dihte nomme edtja våajnoes årrodh dennie goeresne gusnie bæjhkoehtimmide vadta. Lissine edtja goeresne årrodh sijjieh gusnie edtja nommem, reakadimmiebiejjiem, påastesijjiem, signatuvrem jih biejjiem tjaeledh . Dah signatuvrh edtjieh goh tjaalegh paehpierisnie årrodh.  Åvtelen ohtsemem seedtie edtja bæjhkoehtimmide nommeren mietie biejedh. Goere dåarjoebæjhkoehtimmiejgujmie lea byøgkelesvoeteste vaalteme, m. byøgkelesvoetelaaken § 13 jih reeremelaaken § 13 voestes lihtse nr.1.

(4)  Gosse ohtsemh jallh bievnesh Saemiedægkan seedtie, kreava tjaeleldh bæjhkoehtimmiem aktede govlehtallemealmetjistie dah seedteme bievnesh leah reaktoe.
0 Jorkestamme mieriedimmesne suehpeden 15. b. 2009 nr 514.

§ 22. Jeatjahtehteme tjaalasovveme nommeste. Tjaalasovveme siebrieh tjåanghkan biejedh aktine orre nommine.
(1)Akte tjaalasovveme siebrie maahta ohtsedidh dam tjaalasovveme nommem jeatjahtehtedh. Dah moenemh § 20 seamma faamoem utnieh. Tseegkemegærjan sijjeste, edtja aktem aamhtesegærjam baalte biejedh dehtie tjåanghkoste gusnie nænnoestin nommem jeatjahtehtedh. Dastegh siebrie vaenemes 60 tjaatsestimmieh åadtjoeji aktene veeljemegievlesne, jallh vaenemes 200 tjaatsestimmieh abpe laantesne minngemes saemiedigkieveeljemisnie, dah moenemh § 20 gåalmede lihtse bokstave d eah faamoem utnieh.

(2)  Dastegh gøøkte jallh jienebh tjaalasovveme siebrieh tjåanghkenieh jih tjaalasovvemem ohtsedieh aktine orre nommine, åtna dam goh akte ohtseme nommejeatjahtehtemen bijre. Sijjeste tseegkemegærjam  edtja tjåanghkoegærjam baalte biejedh, gusnie nænnoestin siebride tjåanghkan biejedh jih tjaalasovvemem ohtsedidh aktine orre nommine. Jis akte dejstie siebrijste vaenemes  60 tjaatsestimmieh åadtjoeji aktene veeljemegievlesne, jallh vaenemes 200 tjaatsestimmieh abpe laantesne dennie minngemes saemiedigkieveeljemisnie, dah moenemh § 20 gåalmede lihtse bokstave d eah faamoem utnieh.

§ 23. Tjaalasovvemem laahpehtidh. Gosse akte tjaalasovveme nomme gaahpode sjædta
(1) Dihte tjaalasovveme ij faamoem utnieh jih dihte tjaalasovveme nomme gaahpode sjædta gosse dihte siebrie ij leah læstoem naan veeljemegievlesne buakteme gøøkte minngebe saemiedigkieveeljeminie. Dellie edtja nommem laahpehtidh Saemiedigkien læstoste.

(2)  Dihte seamma lea njieljie jaepieh mænngan siebrie orrijamme jallh nommem molseme.

§ 24. Bievnesh gieh meatan siebrien faamoeåårganesne
(1) Tjaalasovveme siebrieh edtjieh, gosse aarebi tjaalasovveme bievnesh jeatjahtehtieh, bievnesem Saemiedægkan seedtedh gieh lihtsegh siebrien  faamoeåårganesne. Goh vihtiestimmie edtja tjåanghkoegærjam dehtie tjåanghkoste baalte biejedh gusnie aktem orre faamoeåårganem veeljin.

(2)  Rihkeden 15.b. åvtelen jaepien veeljemejaepien åvtelen, Saemiedigkie edtja bievnesh siebride seedtedh jih bievnedh mah leah tjaalasovveme siebrien bijre. Edtja seamma aejkien siebride bievnedh dihte mierie orre bievnesigujmie båetedh, jallh jååhkesjimmiem seedtedh dejtie tjaalasovveme bievnesidie, guktie siebrien faamoeåårgane lea tjåanghkan biejeme,  lea tsiengelen 2.b. veeljemejaepien. Bievnesh mah åådtje siebrien faamoeåårganen bijre tsiengelen 2. biejjien mænngan, bene njoktjen 31.b. åvtelen veeljemejaepien , maahta våaroemasse biejedh gosse Saemiedigkien læstoem orreste.

(3) Dennie åvtelhbodti barkosne saemiedigkieveeljemistie dah veeljemeåejvieladtjh edtjieh dejtie bievnesidie våaroemasse biejedh mah leah Saemiedigkesne tjaalasovveme njoktjen 31.b. veeljemejaepien.

§ 25. Bievnesh mah edtjieh tjaalasovvedh. Byøgkelesvoete. Bieljelimmie.
(1) Dastegh joekehts bievnesh gååvnesieh aktene aamhtesisnie tjaalasovvemen bijre, Saemiedigkie nænnoste mah bievnesh mejtie edtja våaroemasse biejedh tjaalasovvemasse. Saemiedigkie edtja vaaksjodh aamhtese lea dan åehpies goh gåarede aarebi nænnoestimmem vaalta.

(2) Saemiedigkien læstosne edtja bievnesh årrodh siebrien nommen, påastesijjen jih govlehtimmealmetjen bijre, jih gieh leah lihtseginie siebrien faamoeåårganesne. Dihte læstoe edtja bievnesh utnedh nommen, årromesijjien jih reakadimmienommeren jallh D-nommeren bijre dejtie almetjidie mah govlehtimmiealmetjinie jih lihtseginie tjaalasuvvieh  dennie siebrien faamoeåårganesne. Gaajhkh bievnesh læstosne leah byøgkeles bielelen dah bievnesh  reakadimmienommeren jih D-nommeren jih årromesijjiej bijre dejtie lihtsegidie siebrien faamoeåårganesne.

(3) Seedtije edtja bieljelimmiem utnedh bievnesi bijre mah siebrien bijre Saemiedigkesne tjaalasuvvieh. Edtja aaj dejtie bieljelimmide nænnoestimmiej bijre mah leah siebrien nommese ektiedamme jallh guktie siebrien faamoeåårgane lea tjåanghkan biejeme, seedtedh dejtie mah lin lihtseginie siebrien faamoeåårganesne dan tijjen ohtsemem jallh bieljelimmiem jeatjahtehtemen bijre journalese tjeeli Saemiedigkesne.

§ 26. Bæjhkoehtimmie nænnoestimmeste
(1) Saemiedigkie edtja nænnoestimmieh bæjhkoehtidh orre tjaalasovveme nommi bijre, gosse siebrieh tjåanghkanamme jih gosse nommh laahpehtamme. Dihte bæjhkoehtimme lea Saemiedigkien sæjrojne Gaskeviermesne.

(2)  Edtja dejtie jeatjah tjaalasovveme siebride sjiere bieljelidh gosse orre nommh tjaalasovveme.

Kapihtele 6. Læstoeraeriestimmieh jih guktie dejtie gietedidh

§ 27. Bæjhkoehtimmie
   Saemiedigkien veeljememoenehtse edtja minngemes biejjien, goevten 28.b. veeljemejaepien, aktem haestemem bæjhkoehtidh dejtie mah tjaatsestimmiereaktoem utnieh raeriestimmiem veeljemelæstose seedtedh. Veeljemelæstoen krievemh edtjieh bæjhkoehtimmesne tjåadtjodh .

§ 28. Krievemh læstoeraeriestæmman
(1) Dihte mierie  læstoeraeriestimmiem seedtedh lea njoktjen 31.b. veeljemejaepien. Åtna læstoeraeriestimmiem deelleme gosse lea Saemiedægkan båateme. Seamma krirrie jallh dåehkie maahta ajve aktem læstoem buektedh fierhtene veeljemegievlesne.

(2)  Læstoeraeriestimmie tjuara daejtie krievemidie dievhtedh:
a)   Læstoeraeriestimmesne tjuara tjåadtjodh dihte lea saemiedigkieveeljemasse.
b)   Dihte læstoeraeriestimmie tjuara aktem bijjietjaalegem utnedh mij soptseste mij krirride jallh dåehkide mij lea raeriestimmiem buakteme, jih mennie veeljemegievlesne. Dastegh raeriestimmie lea buakteme aktede siebreste mij lea Saemiedigkesne tjaalasovveme, dihte bijjietjaalege edtja seamma årrodh goh dihte tjaalasovveme nomme. Ij tjoerh darhkh dam bijjietjaalegem lotnedidh dejnie nommine aktene tjaalasovveme politihkeles krærran, tjaalasovveme saemiepolitihkeles seabran jallh dejnie bijjietjaaleginie jeatjah læstoeraeriestimmide veeljemegievlesne.
c)   Læstoeraeriestimmie dejstie veeljemegievlijste mah edtjieh gøøkte - njieljie maandath utnedh edtja uktsie kaandidatigujmie årrodh, mejtie gåarede veeljedh gievlesne. Dastegh veeljemegievlie edtja vijhte jallh jienebh maandath utnedh, dihte kaandidatelåhkoe læstosne edtja vaenemes uktsie jallh guektiengierten raajan årrodh dehtie tjåenghkies maandatelåhkoste gievlesne. Saemiedigkie maahta moenedh dovne nyjsenh jih kaarrh edtjieh unnemes 40 prosente årrodh dejstie  raeriestamme kaandidatijste fierhtene læstosne. Dagkeres nænnoestimmiem tjuara goeven 15.b. åvtelen darjodh dan jaepien veeljemejaepien åvtelen. Dah kaandidath eah tjoerh tjåenghkies årrodh kaandidatigujmie jeatjah læstoeraeriestimmine mah leah saemiedigkieveeljemasse. Dah kaandidath tjuerieh åvtelnommine, minngienommine jih reakadimmiejaepine årrodh. Maahta bievnesh kaandidati barkoen jallh årromesijjien bijre tjaeledh. Dam edtja darjodh jis daerpies edtja slyøhpedh miste vaeltedh dejstie kaandidatijste læstosne.
Dastegh bievnesh kaandidati barkoej bijre jih/jallh årromesijjien bijre læstoeraeriestimmesne tjaala, edtja dam darjodh gaajhkide kaandidatidie læstosne. Dah mah raeriestimmiejgujmie båetieh  maehtieh dejnie tjåenghkies læstojne bievnesidh mejstie dåehkijste dah sjiere kaandidath båetieh. 
e)   Dennie læstoeraeriestimmesne tjuara nommem årrodh akten mij lea tjirkijinie veeljeme, jih akten sæjjasadtje tjirkijasse dej gaskem mah leah læstoeraeriestimmesne vuelnietjaaleme. Dah edtjieh faamoem utnedh Saemiedigkien veeljememoenehtsinie digkiedidh jeatjahtehtemi bijre læstoeraeriestimmesne. Gosse akte læstoeraeriestimmie aktede tjaalasovveme siebreste lea vuelnietjaaleme gøøktede dejstie voenges goevtesi ståvroelihtsegijstie, dah tjirkijnie jih sæjjasadtje tjirkijinie sjidtieh. Gosse akte læstoeraeriestimmie, maam evtebe punktume ij faarhmesth,  ij såårnh gie tjirkijinie veeljeme, dah gøøkte bijjemes vuelnietjaelijh tjirkijinie jih sæjjasadtje tjirkijinie sjidtieh.
f)   Læstoeraeriestimmesne byøroe aktem vihties låhkoem almetjijstie årrodh dej gaskem mah leah læstoeraeriestimmesne vuelnietjaaleme, mah edtjieh tjirkijemoenehtsinie årrodh jih faamoem utnedh læstoeraeriestimmiem bååstede giesedh. Gosse akte læstoeraeriestimmie aktede tjaalasovveme siebreste båata, dellie dihte voenges goevtesen ståvroe tjirkijemoenehtsinie sjædta. Jeatjah læstoeraeriestimmine doh vijhte bijjemes vuelnietjaelijh tjirkijemoenehtsinie sjidtieh jih doh golme minngebe sæjjasadtje tjirkijinie.

(3)  Ij edtjh læstoeraeriestimmesne naan jeatjah bievnesh årrodh veeljijidie enn mij daennie paaragrafesne tjåådtje.

§ 29. Lissietjaalege læstoeraeriestæmman.
   Læstoeraeriestimmie edtja daejtie lissietjaalegidie utnedh:
a)   Akte læstoe mij kaandidati reakedsbiejjiem vuesehte.
b)   Akte læstoe mij reakedsbiejjiem  jih årromesijjiem vuesehte  dejtie mah leah læstoeraeriestimmiem vuelnietjaaleme.
c)   Dastegh akte kaandidate ij leah årrojinie tjaalasovveme veeljemegievlien almetjelåhkosne gosse læstoeraeriestimmie deellesåvva, kaandidate tjuara aktem bæjhkoehtimmiem tjaeledh satne sæjhta veeljedihks årrodh veeljemebiejjien.
d)   Dastegh akte kaandidate ij leah veeljedihks altese barkoen åvteste, kaandidate tjuara bæjhkoehtidh satne sæjhta barkoste vaadtseme veeljemebiejjien.

§ 30. Vuelnietjaalegh læstoeraeriestimmesne. Sjeavohtsvoetediedte.
   Bievnesh gieh aktene læstoeraeriestimmesne vuelnietjaaleme § 28 mietie, mubpie lihtse bokstave d voestes punktume, lea sjeavohtsvoetediedten nuelesne jih ij edtjh dam saarnodh, m. reeremelaaken § 13 voestes lihtse nr. 1 jih § 21 gåalmede lihtse daennie  mieriedimmesne. Bievnese gie tjirkijinie veeljeme læstoeraeriestæmman lea byøgkeles.

§ 31. Læstoeraeriestimmiem bååstede gåhtjodh
   Aktem deelleme læstoeraeriestimmiem maahta bååstede gåhtjodh tjirkijemoenehtsistie. Tjuara bæjhkoehtimmiem gåhtjomen bijre deelledh åvtelen voerhtjen 20.b. veeljemejaepien.

§ 32. Læstoeraeriestimmieh gietedidh. Veeljemelæstoeh jååhkesjidh.
(1)Edtja dejtie læstoeraeriestimmide vuartasjæmman biejedh dan varki dah båetieh.

(2)Saemiedigkien veeljememoenehtse sjæjsjele ruffien 1.b. åvtelen veeljemejaepien mejtie maahta dejtie raeriestimmide veeljemelæstojde jih bååstedegåhtjomidie  læstoeraeriestimmijste jååhkesjidh.

(3) Dastegh akte læstoeraeriestimmie ij leah mieriedimmien krievemi mietie gosse dihte  deellesåvva, veeljememonehtse edtja rååresjimmiej tjirrh læstoeraeriestimmien tjirkijigujmie pryøvedh dam raeriestimmiem sjiehtesjidh mieriedimmien mietie. Seamma lea dihte bæjhkoehtimmie aktem læstoeraeriestimmiem bååstede gåhtjodh.

(4) Veeljememoenehtse edtja gaajhkide kaandidatide læstoeraeriestimmine saarnodh dah leah akten læstoeraeriestæmman biejeme jih bievnesidh  nuepiej bijre luajhtasovvemem  ohtsedidh. Akte vuelnietjaelije jallh akte kaandidate mij lea jienebh læstoeraeriestimmine, edtja stillemem åadtjodh bieljelidh akten vihties mierien åvtelen mennie raeriestimmesne satne sæjhta tjåadtjodh. Jis ij dam darjoeh dellie satne sjædta dennie læstoeraeriestimmesne mij voestegh deellesovvi.

(5) Gosse dihte mierie læstoeraeriestimmieh deelledh lea nåhkeme, maehtieh dah mah raeriestimmiejgujmie båateme ajve jeatjahtehtemh læstoeraeriestimmesne darjodh mah leah daerpies edtja dam buektiehtidh  mieriedimmien krievemi mietie.

(6) Jis aktem kaandidatem læstoeraeriestimmeste laahpehte, tjirkije muana mejtie edtja aktem orre nommem biejedh dan gåaroes sæjjan, jallh mejtie dah minngebe kaandidath edtjieh bæjjese juhtedh bielelen raajroem jeatjahtehtedh, jih aktem orre nommem vuelemassjen biejedh. Ij leah luhpie jeatjah jeatjahtehtemigujmie. Dastegh dihte mierie nåhkeme aktem læstoeraeriestimmiem deelledh, dihte tjirkije edtja aktem bæjhkoehtimmiem dehtie orre kaandidateste baalte biejedh, mij jeahta satne sæjhta kaandidatine årrodh læstosne.

(7) Dastegh  ij leah tjielke gie reaktoem åtna akten tjaalasovveme siebrien åvteste årrodh veeljemegievliedaltesisnie jih læstoem buektedh, veeljememoenehtse edtja lahtestimmiem siebrien åejvieståvroste veedtjedh jih våaroemasse biejedh.  

§ 33. Bieljelimmie dejtie mah raeriestimmiejgujmie båetieh. Bæjhkoehtimmie jååhkesjamme veeljemelæstojste.
(1) Dan varke dah læstoeh leah jååhkesjamme, læstoej tjirkijh edtjieh bielelimmiem dan bijre åadtjodh, jih aktem kopijem åadtjodh dehtie jååhkesjamme læstoste.

(2) Dastegh akte læstoeraeriestimmie ij jååhkesjimmiem åadtjoeh, dah læstoeraeriestimmien tjirkijh edtjieh varki bieljelimmiem dan bijre åadtjodh jih bievnesimmiem åadtjodh  klååkemenuepiej bijre.

(3) Gosse dah læstoeraeriestimmieh leah jååhkesjamme, edtja dejtie  byøgkeles veeljemelæstojde  vuartasjæmman biejedh. Saemiedigkien veeljememoenehtse bijjietjaalegidie bievnese dejtie jååhkesjamme veeljemlæstojde jih bievnese gusnie dah leah olkese biejeme.

§ 34. Klååkeme
   Klååkemem, gusnie kreava  veeljememoenehtsen nænnoestimmiem jeatjahtehtedh, aktem læstoeraeriestimmiem jååhkesjidh jallh hiejhtedh, tjuara buektedh eannan tjijhtje biejjieh mænngan  dejtie jååhkesjamme veeljemelæstoej bijjietjaalegidie  bæjhkoehtamme. Dastegh klååkemem buerkiestamme dihte aktegereaktoe akten tjaalasovveme nommese jallh kaptihtele 5 daennie mieriedimmesne leah mïedtelamme, aaj akte tjaalasovveme siebrie klååkemereaktoem åtna. Dah moenemh klååkemen bijre kapihtelisnie 13 ojhte faamoem utnieh.

Kapittel 7. Tjaatesestimmieleahpah darjodh jih trygkedh.

§ 35. Tjaatsestimmieleahpah trygkedh
   Saemiedigkien veeljememoenehtse vuartesje guktie tjaatsestimmieleahpah trygkesuvvieh gaajhkide jååhkesjamme veeljemelæstojde gaajhkine veeljemegievline åvtelen dihte åvtelhbodti tjaatsestimmie aalka mietsken 10.b. laanten sisnie.
0 Jorkestamme mieriedimmesne suehpeden 15.b.2009 nr.514.

§ 36. Krieveme tjaatsestimmieleahpide kaandidati nommigujmie
(1)Gosse tjaatsestimmieleahpide dorje edtja vuartasjidh guktie dah tjaatsestimmieleahpah leah aelhkie lohkedh.

(2)Dah tjaatsestimmieleahpah edtjieh stoeredahkesne A5 årrodh jallh giebreme årrodh A5.

(3)Tjaatsestimmieleahpah edtjieh plaave årrodh.

(4)Tjaatsestimmieleahpesne edtja årrodh:
a)   bievnesh man veeljemasse dihte lea:
b)   aktem bijjietjaalegem mij vuesehte mehtie krirreste jallh dåehkeste læstoe båata. Edtja bijjietjaalegem trygkedh tjaalegestoeredahkesne unnemes 20 punkte.
c)   åvtelnommem, minngienommem jih reakedsbiejjiem dejtie kaandidatide læstosne. Bievnese kaandidati barkoen bijre jih/jallh årromesijjien bijre maahta tjaatsestimmieleahpese biejedh. Dam edtja darjodh jis daerpies edtja lotnedimmiem slyøhpedh kaandidatijste læstosne. Dastegh dagkeres bievnesh tjaatsestimmieleahpese beaja, edtja dam gaajhkide kaandidatidie læstosne darjodh. Tjaatsestimmieleahpine, mah leah akten tjåenghkies læstose, maahta aaj bievnesh biejedh dej sjiere kaandidati ektiedimmien bijre, dejtie dåehkide mah leah dan tjåenghkies læstoen duekesne.
d)   bievnesem guktie veeljjije nuepiem åtna raajroem jeatjahtehtedh dejtie bijjemes kaandidatidie læstosne. m. § 39. Dastegh daate bievnese trygkesåvva tjaatsestimmieleahpaj duekiesæjrosne, edtja bievnesidh dan bijre åvtelhsæjrosne.

(5) Tjaatsestimmieleahpine saemiedigkieveeljemasse edtja aktem kolonnem trygkedh    ruvterigujmie mah edtja nuhtjedh gosse edtja raajroem jeatjahtehteh dejtie bijjemes kaandidatidie, m. § 39.

§ 37. Diedte gåaroes tjaatsestimmieleahpah darjodh
   Saemiedigkien veeljememoenehtse vuartesje guktie gåaroes plaave tjaatsestimmieleahpah dorjesuvvieh. Gåaroes tjaatsestimmieleahpah edtjieh seammalaakan årrodh goh dah siejhme tjaatsestimmieleahpah.

§ 38. Reaktoe tjaatsestimmieleahpah åadtjodh
   Fiereguhten veeljemelæstoen tjirkije maahta jijtse maaksoen åvteste krievedh åadtjodh man gellie tjaatsestimmieleahpah satne sæjhta. Tjuara dam krievedh dan mierien åvtelen maam veeljememoenehtse muana.

§ 39. Veeljiji nuepie tjaatsestimmieleahpine jeatjahtehtedh
(1)Veeljije maahta Saemiedigkien veeljemisnie dam kaandidati raajroem jeatjahtehtedh  tjaatsestimmieleahpesne. Dam dorje gosse tjaala dam vaajteles kaandidatenommerem kaandidati nommen uvte. Veeljijen nuepie staeriedidh lea dejtie bijjemes vijhte kaandidatide tjaatsestimmieleahpesne, jallh dihte tjåenghkies  maandatelåhkoe maam edtja gievlesne veeljedh gievlesne, jis daate låhkoe lea bijjelen vijhte. 

(2)Jeatjah jeatjahtehtemh tjaatsestimmieleahpesne eah leah meatan veeljemesalkehtimmesne.

Kapihtele 8. Åvtelhbodti tjaatsestimmie

§ 39a. Veeljijh mah ajve maehtieh åvtelhbodti tjaatsestidh
(1) Veeljijh mah leah almetjelåhkosne tjaalasovveme dejnie tjieltine gusnie vaenebe enn 30 almetjelåhkosne,  maehtieh ajve åvtelhbodti tjaatsestidh, m. saemielaaken § 2-3. Gosse edtja moenedh mah tjielth, edtja Saemiedigkien veeljemelåhkoem evtebe saemiedigkie-veeljemisnie våaroemasse biejedh.

(2) Tjïeltine gusnie vaenebh goh 30 almetjh almetjelåhkosne, v. voestes lïhtsine mubpie punktume, dle saemieveeljemeståvroe åvtelen dïhte åvtelhbodti steemmadimmie aalka, veeljijidie bïeljelidh dah ajve maehtieh saemiedigkieveeljemasse steemmadidh dan boelhken gusnie dïhte åvtelhbodti steemmadimmie lea.
Bïeljelimmie edtja tjaaleldh årrodh jïh edtja ajve bïevnesh utnedh 

a) reaktavåaromen bïjre ihke veeljije ajve maahta åvtelhbodti steemmadidh,

b) mennie tjïeltesne veeljije almetjelåhkosne tjåådtje,

c) boelhken bïjre gusnie åvtelhbodti steemmadimmie lea,

d) mejnie sijjine tjïeltesne gusnie åvtelhbodti steemmah dååste,

e) nuepien bïjre åvtehlbodti steemmadidh jeatjah tjïeltine, jïh

f) luhpien bïjre ålkoelaanteste steemmadidh, Svalbardesne jïh Jan Mayenisnie.

§ 40.  Boelhke åvtelhbodti tjaatsestæmman.  Bæjhkoehtimmie.
(1)Dihte tjaatsestimmie saemiedigkieveeljemasse lea seamma boelhke goh stoerredigkieveeljemasse, m. veeljemelaaken § 8-1. Saemieveeljemeståvroe tijjem jih sijjiem bæjkohte dan åvtelhbodti tjaatsestæmman.

(2)Veeljijh mah sijhtieh, maehtieh åvtelhbodti tjaatsestidh mietsken 10.b raejeste veeljemejaepien laanten sisnie jih snjaltjen 1.b. raejeste ålkoerijhkesne jih Svalbardesne jih Jan Mayenisnie.

(3)Dihte åvtelhbodti tjaatsestimmie ij tjoerh seenhtebe årrodh enn minngemes bearjadahken veeljemebiejjien åvtelen laanten sisnie, daan nuelesne Svalbardesne jih Jan Mayenisnie, jih mubpien minngeben bearjadahken veeljemebiejjien åvtelen ålkoerijhkesne. Edtja gorredidh dah åvtelhbodti tjaatsestimmieh fraamme båetieh tijjesne, sysselålma maahta moenedh dihte åvtelhbodti tjaatsestimmie edtja  aarebi orrijidh Svalbardesne.

(4)Veeljije jijtje diedtem åtna åvtelhbodti tjaatsestidh aktene tijjesne mij dorje dihte tjaatsestimmie saemieveeljemeståvrose jallh ryøknemeveeljemeståvrose båata åvtelen ts. 21 veeljemebiejjien.

(5)Veeljijh mah laanten sisnie årroeminie, bielelen Svalbardesne jih Jan Mayenisnie, jih mah eah maehtieh dan boelhken åvtelhbodti tjaatsestæmman jallh veeljemedigkesne tjaatsestidh, maehtieh tjieltine govlehtalledh jih tjaatsestimmiem vedtedh snjaltjen 1.b. raejeste jih mietsken 10.b. raajan veeljemejaepien, gosse dihte åvtelhbodti tjaatsestimmie aalka.

(6)Veeljemeståvroe diedtem åtna sjiehteladtedh guktie veeljijh mah tjieltine govlehtellieh  snjaltjen 1b. raejeste mietsken 9.b raajan åadtjoeh tjaatsestidh.

(7)Veeljemeståvroe sijjiem bieljele dagkeres tjaatsestæmman. Veeljemeståvroe diedtem åtna krøøhkestidh veeljiji vaajtelh gosse sjeahta åvtelhbodti tjaatsestidh.

(8)Veeljemelaake jih veeljememieriedimmien njoelkedassh åvtelhbodti tjaatsestimmiej bijre seamma faamoem utnieh.
 o Jorkestamme mieriedimmesne suehpeden 15.b.2009 nr 514.

§ 41. Gie maahta åvtelhbodti tjaatsestimmieh dåastodh
   Veeljemelaaken § 8-2 seamma faamoem åtna.

§ 42. Mejnie sijjine maahta åvtelhbodti tjaatsestimmieh dåastodh
(1)Dihte tjaatsestimmie edtja dejnie gåetine årrodh gusnie dihte åvtelhbodti tjaatsestimmie stoerredigkieveeljemasse. Veeljemelaaken § 8-3 jih veeljememieriedimmien § 25 jih § 26 seamma faamoem utnieh.

(2)Veeljijh mah leah ohtsedamme åvtelhbodti tjaatsestidh stoerredigkieveeljemasse § 8-3 (6) mietie veeljemelaakesne, eah daarpesjh sjiere ohtsemem seedtedh jis sijhtieh åvtelhbodti tjaatsestidh saemiedigkieveeljemasse. Veeljemeståvroen åvtehke dåårrehte guktie saemieveeljemeståvroen åvtehke kopijem åådtje dejstie ohtsemijstie mah leah båateme.

§ 43. Guktie edtja tjaatsestidh.
(1)Veeljemelaaken § 8-4 jih veeljememieriedimmien  § 27 (1-5) seamma faamoem utnieh.

(2)Veeljijh mah eah tjaatsestimmiereaktoem utnieh veeljemegievelsne, edtja aktem gåaroes, plaave tjaatsestimmieleahpam åadtjodh. Veeljije tjuara jijtje veeljemelæstoen nommem tjaeledh dan tjaatsestimmieleahpese misse satne sæjhta tjaatsestidh.

(3)Veeljije edtja tjaatsestimmieleahpam akten sjiere tjaatsestimmieleahpaskuahpan sijse biejedh saemiedigkieveeljemasse.

(4)Tjaatsestimmmiedåastoje edtja vuartasjidh guktie tjaatsestimmeste vååjnoe gie veeljije lea, naemhtie guktie saemieveeljemeståvroe jallh ryøknemeståvroe buektiehtieh satnem vihtiestidh jih kroessem biejedh reaktoe nommen lihke almetjelåhkosne.

(5)Jis rijhken sisnie tjaatseste, tjaatsestimmiedåastoje edtja veeljemekåarhtem olkese tjaeledh veeljijasse jis veeljije ij veeljemekåarhtem meatan utnieh. Edtja veeljemekåarhtem dievhtedh naemhtie guktie gåarede vihtiestidh gie veeljije lea dejstie bievnesijstie kåarhtesne. Bievnesh mah veeljijem vihtiestieh edtjieh våajnoes årrodh gaptjeseskuahpan klaasesne, bielelen veeljijen reakadimmienommere. Veeljijekåarhte edtja aaj aktem sijjiem utnedh gusnie tjaatsestimmiedåastoje edtja tijjem jih sijjiem tjaatsestæmman tjaeledh, jih jijtse nommem tjaeledh  satne tjaatsestimmiem dååsteme. Lissine edtja veeljemekåarhtesne tjåadtjodh man veeljemasse lea. Dan mænngan tjaatsestimmiedåastoje edtja tjaatsestimmieleahpaskuahpam jih veeljemekåarhtem akten gaptjeseskuahpan sijse biejedh, dam tjåanghkan njimhkehtidh,  jih dam akten måaskoes veeljemegeegken sijse biejedh gosse veeljije dam vuajna.

(6)Jis tjaatsestimmiem ålkoerijhkesne vadta, Svalbardesne jallh Jan Mayenisnie tjaatsestimmiedåastoje edtja tjaatsestimmieleahpaskuahpam akten gaptjeseskuahpan sijse biejedh jih dam njimkehtidh gosse veeljije dam vuajna. Tjaatsestimmiedåastoje edtja dan mænngan dejtie bievnesidie gaptjeseskuahpese tjaeledh:
a)   saemieveeljemeståvroen nomme jih påastesijjie dastegh veeljije lea almetjelåhkosne tjaalasovveme aktene tjieltene gusnie 30 jallh jienebh veeljemelåhkosne, jallh ryøknemeveeljemeståvroen nomme jih påastesijjie jis veeljie lea almetjelåhkosne tjaalasovveme aktene tjieltesne gusnie vaenebe enn 30 veeljemelåhkosne,
b)   veeljijen nomme jih reakedsbiejjie,
c)   påastesijjie hiejmesæjjan ruffien 30.b. veeljemejaepien, jallh minngemes påastesijjie Nøørjesne jis veeljije juhtemen bijre ålkoelaantese bieljelamme, jih
d)   tijje jih sijjie tjaatsestæmman.
Tjaatsestimmiedåastoje jih veeljije dan mænngan tjaeliejægan jijtsh nommh gaptjeseskuahpese.

(7)Edtja dejtie åvtelhbodti tjaatsestimmide ahkedh seedtedh saemieveeljemeståvrose dennie tjieltesne gusnie veeljije lea almetjelåhkosne tjaalasovveme, jallh ryøknemeveeljemeståvrose gievlesne jis veeljije lea almetjelåhkosne tjaalasovveme aktene tjieltesne gusnie vaenebe enn 30 almetjelåhkosne. Gosse dejtie gaptjeseskuahpide seedtie maahta seedtemeskuahpah nuhtjedh.

(8)Edtja dejtie  åvtelhbodti tjaatsestimmide A-påastine jallh verkebe seedtedh.

§ 44. Guktie prievine tjaatsestidh ålkoerijhkesne
(1)Veeljije edtja tjaatsestimmieleahpam akten tjaatsestimmieleahpaskuahpan sijse biejedh.

(2)Edtja tjaatsestimmieleahpaskuahpam akten gaptjesekuahpan sijse biejedh, jih dam tjåanghkan njimhkehtidh.

(3)Veeljije daejtie bievnesidie gaptjeseskuahpese tjaala:
a)   saemieveeljemeståvroen nomme jih påastesijjie dastegh veeljije lea almetjelåhkosne tjaalasovveme aktene tjieltesne gusnie 30 jallh jienebh leah almetjelåhkosne, jallh ryøknemeveeljemeståvroen nomme jih påastesijjie jis veeljije lea almetjelåhkosne tjaalasovveme aktene tjieltesne gusnie vaenebe enn 30 almetjelåhkosne.
b)   veeljijen nomme jih reakadimmiebiejjie
c)   jih  hiejmesijjien påastesijjie ruffien 30.b. veeljemejaepien, jallh minngemes påastesijjie Nøørjesne jis veeljije lea juhtemem ålkoelaantese bieljelamme, jih
d)   tijje jih sijjie tjaatsestæmman.

(4)Veeljije jijtse nommem gaptjeseskuahpese tjaala

(5)Jis nuepie,  akte væhna byøroe reaktoevoetem vihtiestidh destie mij lea gaptjeseskuahpese tjaaleme. Edtja væhnan påastesijjiem jih reakadimmiebiejjiem gaptjeseskuahpese tjaeledh.

(6)Veeljijh mah leah almetjelåhkosne tjaalasovveme aktene tjieltesne gusnie 30 jallh jienebh almetjelåhkosne, dåårrehtieh dam tjaatsestimmiem saemieveeljemeståvrose  seedtedh dennie tjieltesne gusnie satne lea tjaalasovveme veeljemelåhkosne. Veeljijh mah leah almetjelåhkosne tjaalasovveme gusnie vaenebe enn 30 almetjeh almetjelåhkosne, dåårrehtieh tjaatsestimmiem seedtedh ryøknemeveeljemeståvrose gievlesne.

§ 45. Veeljemeagitasjovne j.v.
Veeljemelaake § 8-5 seamma faamoem åtna .

§ 46. Veeljemegeegkh døømedh. Veeljemematerijellh tjaavhkodh j.v.
   § 53 jih § 54 seamma faamoem utnieh.

Kapihtele 9. Tjaatsestimmie veeljemedigkesne

§ 47. Tijje jih sijjie tjaatsestæmman
(1)Tjaatsestimmie saemiedigkieveeljemasse dejnie tjieltine gusnie 30 jallh jienebh almetjh Saemiedigkien veeljemelåhkosne, lea seamma tijje jih sijjie goh tjaatsestimmie stoerredigkieveeljemasse. Edtja dejtie gøøkte veeljemidie tjielke sïerrene utnedh.

(2)Tjieltine gusnie vaenebe enn 30 almetjh veeljemelåhkosne ij gåaredh tjaatsestimmieh saemiedigkieveeljemasse dåastodh veeljemebiejjien.

(3)Veeljememieriedimmie § 30 seamma faamoem åtna.

(4)Tjaatsestimmiegåetiem steegkie dan tijjen mij lea muaneme. Edtja veeljijidie, mah daan baelien lea båateme veeljemegåatan, nuepiem vedtedh tjaatsestidh.

§ 48. Bæjkoehtimmie tjaatsestimmien bijre
   Saemieveeljemeståvroe tijjem jih sijjiem tjaatsestæmman bæjkohte. Tjieltine gusnie sjiere voenges tsiehkieh leah naemhtie, maahta bæjkoehtiemmiem darjodh aktine riekte bieljelimmine fiereguhten almetjasse mij tjaatsestimmiereaktoem åtna.

§ 49. Øørnegenjoelkedassh
   Veeljemelaaken § 9-4 seamma faamoem åtna.

§ 50. Tjaatsestimmie veeljemegåetesne.
(1)Gosse veeljemedigkie rihpeste edtjieh veeljijh mah leah Saemiedigkien veeljemelåhkosne tjaalasovveme dejnie tjieltine gusnie 30 jallh jienebh, åadtjodh tjaatsestidh  dan varki dah båetieh.

(2)Tjaatsestimmieståvroe aktem kroessem veeljemelåhkosne beaja veeljijen nommen lihke. Veeljijh mah leah ovnohkens tjaatsestimmiedåastojasse, edtjieh jijtjemse vihtiestidh. Veeljije dan mænngan aktem tjaatsestimmieskuahpam åådtje, jih sjædta akten tjaatsestimmietjiehtjielasse vuesiehtamme.

(3)Veeljije edtja oktegimse jih guktie ij naaken vuejnieh tjaatsestimmieleahpam skuahpan sijse biejedh. Veeljije jijtje tjaatsestimmieleahpam akten veeljemegeegken sijse beaja.

(4)Veeljije mij daarpesje, maahta jijtje tjaatsestimmieståvroem gihtjedh viehkien mietie jis viehkiem daarpesje tjaatsestæmman. Veeljije mij aalvere psykijen jallh fysihken svihtjemeheaptoem åtna maahta jijtje aktem  lissieviehkiehtæjjam veeljedh dej almetji gaskem mah lea tjaatsestimmiegåetesne. Tjaatsestimmieståvroe edtja viehkiehtæjjese saarnodh satne sjeavohtsvoetediedtem åtna.

(5)Dastegh ij leah tjaatsestimmie saemiedigkieveeljememasse dennie gåetesne, edtja veeljijem vuesiehtidh  akten tjaatsestimmiegåatan gusnie tjaatsestimmieh dååste saemiedigkieveeljemasse.

§ 51. Sjiere gaptjesem nuhtjedh
   Veeljijh mah eah leah tjaalasovveme dennie bielesne veeljemelåhkoste jallh mah joe kroessem utnieh sov nommen lihke veeljemelåhkosne, eah edtjh  tjaatsestimmieskuahpam veeljemegeegken sijse biejedh, bene dam tjaatsestimmieståvrose vedtedh. Tjaatsestimmieståvroe edtja tjaatsestimmiem akten sjiere gaptjesen sijse biejedh, dam njimkehtidh jih veeljijen nommem, påastesijjiem jih reakadimmiebiejjiem ålkoelisnie tjaeledh.

§ 52. Tjaatsestimmie eevre veeljemegåetien ålkolen
(1)Jis veeljije ij buektehth veeljemegåatan tjaangedh, satne maahta tjaatsestimmiem vedtedh gøøkte tjaatsestimmiedåastojidie eevre veeljemegåetien ålkolen.

(2)Dastegh veeljije lea almetjelåhkosne tjaalasovveme dennie Saemiedigkien veeljemelåhkoen bielesne, edtja kroessem biejedh åvtelen veeljije tjaatsestimmieleahpah åådtje.

(3)Gøøkte tjaastsestimmiedåastojh vaeltiejægan meatan aktegem    tjaatsestimmieleahpajgujmie – aktem tjaatsestimmieleahpam fiereguhten dåahkan mah læstoem buakta veeljemasse – aktem tjaatsestimmieskuahpam jih aktem veeljemegeegkem veeljijasse.

(4)Veeljije jijtje tjaatsestimmieleahpam skuahpan sijse beaja, kanne viehkine aktede almetjistie mij lea tjuvtjiedamme njoelkedassi § 50 mietie, jih dam veeljemegeegken sijse beaja.  Dah tjaatsestimmiedåastojh vaeltiejægan dan mænngan veeljemegeegkem meatan veeljemegåetien sijse. Dah tjaatsestimmiedåastojh eakan tjoerh naaken dejstie deelleme tjaatsestimmieleahpijste bååstede vaeltedh.

(5)Dastegh veeljije ij leah tjaalasovveme dennie veeljemelåhkoen bielesne jallh sov nommen lihke joe kroessem biejeme veeljemelåhkosne, ij edtjh  tjaatsestimmieskuahpam veeljemegeegken sijse biejedh, bene dejnie darjodh guktie § 51 tjåådtje.

§ 53. Veeljemegeegkh døømedh veeljemebiejjesne
Dastegh daerpies veeljemegeegkh døømedh veeljemebiejjesne,  saemieveeljemeståvroe edtja dåårrehtidh guktie dah tjaatsestimmieståvroeh jearsoes vuekieh tseegkieh edtja sisvegem tjaavhkodh. Edtja vadteme tjaatsestimmieh jeatjah veeljemematerijelleste sïerrene tjaavhkodh. 

§ 54. Veeljemematerijellh tjaavhkodh. Moskestehtedh. Seedtedh
(1)Edtja gaajhkh veeljemematerijellh tjaavhkodh jih jearsoeslaakan seedtedh.

(2)Dastegh tjaatsestimmie gøøkte biejjieh ryøhkoe, tjaatsestimmieståvroe edtja tjaatsestimmien mænngan, aejlegen, veeljemegeegkide jih sijjide moskestehtedh gusnie tjaatsestimmieleahpide jih jeatjah veeljemematerijellh tjååvhke, naemhtie guktie ij guhte dam moskestehteme materijellem gaavnh bielelen tjielkelaakan dam vuajna.

(3)Saemieveeljeemståvroe muana guktie edtja dejtie moskestehteme veeljemegeegkide jih jeatjah materijellide tjaavhkodh dan jijjen dej gøøkte veeljemebiejjiej gaskem.  Ammes almetjh eah tjoerh nuepiem åadtjodh dan moskestehteme materijellese.

(4)Edtja gaajhkh veeljemematerijellh verkemes jih jearsoesommes seedtedh jih jeatjabistie enn dah mah moskestehtemedirregidie tjaavhkoeh.

§ 55. Veeljemeilledahkh jih aerviedimmieh bæjhkoehtidh.
   Veeljemeilledahkh jih aerviedimmieh mah leah dorjeme våaroemisnie dejstie goerehtimmijste mah leah dorjeme dan biejjien jallh dej biejjiej veeljeme leah, dejtie  eah maehtieh bæjhkoehtidh  aarebi verkemes ts. 21 veeljemebiejjien måantan.
0 Jorkestamme mieriedimmmesne suehpeden 15.b. 2009 nr. 514.

Kapihtele 10. Pryøveme tjaatsestimmijste jih tjaatsestimmieleahpijste, ryøkneme, tjåanghkoegærjatjaeleme j.v.

§ 56. Jååhkesjimmie dejstie åvtelhbodti vadteme tjaatsestimmijste
(1) Edtja aktem åvtelhbodti tjaatsestimmiem  jååhkesjidh jis
a)   veeljije lea Saemiedigkien veeljemelåhkosne tjaalasovveme tjieltesne,
b)   tjaatsestimmesne nuekie bievnesh gååvnesieh guktie gåarede vihtiestidh gie veeljije lea,
c)   tjaatsestimmie lea reaktoe tijjese vadteme
d)   tjaatsestimmie lea reaktoe tjaatsestimmiedåastojasse vadteme, jis ij leah goh prievietjaatsestimmie vadteme,
e)   ij leah gaptjeseskuahpam rihpestamme jallh voejhkelamme rihpestamme,
f)   veeljije ij leah jååhkesjamme tjaatsestimmiem vadteme, jih
g)   tjaatsestimmie lea saemieveeljemeståvrose båateme åvtelen ts. 21. veeljemebiejjien

  Tjaatsestimmieh mah leah vadteme dejnie tjieltine gusnie vaenebe enn 30 almetjelåhkosne, tjuerieh ryøknemeveeljemeståvrose båateme åvtelen ts. 21 veeljemebiejjien.
(2)Veeljijen tjaatsestimmie lea jååhkesjamme gosse sov nommen lihke lea kroessem biejeme veeljemelåhkosne.

(3)Edtja dejtie åvtelhbodti tjaatsestimmide veeljemebiejjien åvtelen jååhkesjidh dan gåhkese dihte gåarede.
0 Jorkestamme mieriedimmesne suehpeden 15.b. 2009 nr. 514.

§ 57. Jååhkesjimmie tjaatsestimmijste veeljemedigkesne vadteme
(1) Edtja aktem tjaatsestimmiem jååhkesjidh mij lea veeljemedigkesne vadteme jis
a)   veeljije lea Saemiedigkien veeljemelåhkosne tjaalasovveme tjieltesne,
b)   veeljije nuepiem åådtjeme tjaatsestidh,
c)   veeljije reaktoem utni tjaatsestidh, jih
d)  veeljije ij leah joe jååhkesjamme tjaatsestimmiem vadteme

(2) Veeljijen tjaatsestimmie lea jååhkesjamme  gosse kroessem biejeme sov nommen lihke veeljemelåhkosne

§ 58. Gaptjese-jih tjaatsestimmieleahpaskuahpah rihpestidh
    Saemieveeljemeståvroe jallh ryøknemeveeljemeståvroe edtja giehtjedidh guktie seamma almetjh eah gaptjese- jih tjaatsestimmieskuahpide rihpesth, jis dam dorje seamma tijjen. Edtja gøøkte almetjh årrodh gosse tjaatsestimmieh rihpeste.

§ 59. Vielie tjaatsestimmieleahpaskuahpah jallh tjaatsestimmieleahpah seamma veeljijistie.
Veeljememieriedimmie § 36 seamma faamoem åtna.

§ 60. Tjaatsestimmieleahpah jååhkesjidh
(1)Edtja aktem tjaatsestimmiem jååhkesjidh jis
a)   tjåådtje dihte lea saemiedigkieveeljemasse
b)   tjåådtje man krærran jallh dåahkan veeljije tjaatsestamme, jih
c)   dihte krirrie jallh dåehkie læstoem buakta veeljemegievlesne. Tjaatsestimmieleahpa mij lea akten jeatjah veeljemegeavlan, dam maahta ajve jååhkesjidh jis dihte lea akten seabran mij lea tjaalasovveme guktie tjåådtje kapihtelisnie 5 daennie mieriedimmesne.

(2)Akte vadteme tjaatsestimmieleahpa vååjnoe seamma årrodh goh dihte byøgkeles veeljemelæstoe,

(3)Edtja aktem tjaatsestimmieleahpam, man nomme aktene dejstie dåehkijste mah leah meatan aktene ektielæstosne, ryøknedh goh vadteme ektielæstose.

(4)Dastegh veeljije aktem trykgesovveme tjaatsestimmieleahpam  nuhtjeme mij ij vååjnh seamma årrodh goh dihte byøgkeles veeljemelæstoe,  ij edtjh staeriedimmieh krøøhkestidh  mah veeljije dorjeme.

§ 61. Veeljije jienbh tjaatsestimmieleahpah deelleme
(1)Dastegh veeljije jienebh tjaatsestimmieleahpah deelleme seamma krærran jallh dåahkan, edtja aktem dejstie leahpijste jååhkesjidh.

(2)Dastgegh veeljije jienebh tjaatsestimmieleahpah seamma krærran deelleme jih naaken dejstie lea staeriedamme, edtja naemhtie årrodh:
a)   gosse ajve akte dejstie tjaatsestimmieleahpijste lea staeriedamme, edtja dam jååhkesjidh
b)   gosse jienebh tjaatsestimmieleahpah seammalaakan staeriedamme, edtja aktem dejstie tjaatsestimmieleahpijste jååhkesjidh,
c)   gosse jienebh tjaatsestimmieleahpah joekehtslaakan staeriedamme, edtja aktem tjaatsestimmieleahpam jååhkesjidh, bene ij staeriedimmide krøøhkesth.

§ 62. Diedte ryøknemasse jih veeljemesalkehtæmman
(1)Tjielten saemieveeljemeståvroe diedtem åtna dan annjebodts ryøknemasse dejstie åvtelhbodti tjaatsestimmijste jih veeljemedigkietjaatsestimmijste dejnie tjieltine gusnie 30 jallh jienebh almetjh leah Saemiedigkien veeljemelåhkosne.

(2)Ryøknemeveeljemeståvroe diedtem åtna dan annjebodts jih minngemosth ryøknemasse dejstie åvtelhbodti tjaatsestimmijste dejnie tjieltine gusnie vaenebe enn 30 veeljemelåhkosne, jih minngemosth ryøknemasse dejstie åvtelhbodti tjaatsestimmijste jih veeljemedigkietjaatsestimmijste dejnie tjieltine gusnie 30 jallh jienebh veeljemelåhkosne. Dah ryøknemeveeljemeståvroeh edtjieh dam veeljemesalkehtimmiem darjodh gaajhkide veeljemegievlide.

(3)Daah saemieveeljemeståvroeh leah goh ryøknemeveeljemeståvroeh:

1. Luvlie veeljemegievlie- Tanan tjielte
2. Ávjovári veeljemegievlie- Karasjoken tjielte
3. Noerhte veeljemegievlie -Altan tjielte
4. Gáisi veeljemegievlie - Romsen tjielte
5. Jilliemearoen veeljemegievlie - Narviken tjielte
6. Åarjel-Saepmie veeljemegievlie: Stientjen tjielte
7. Åarjel-Nøørjen veeljemegievlie: Osloven tjielte.

§ 63.  Seedteme
(1)Edtja dejtie åvtelhbodti tjaatsestimmide, dejstie veeljijijstie mah eah leah tjielten almetjelåhkosne, ov-rihpestamme seedtedh saemieveeljemeståvrose dennie tjieltesne veeljije lea almetjelåhkosne tjaalasovveme dan varki dah båetieh. Dastegh veeljije lea almetjelåhkosne tjaalasovveme aktene tjieltesne gusnie vaenebe enn 30 almetjelåhkosne, edtja tjaatsestimmiem seammalaakan seedtedh ryøknemeveeljemeståvrose gievlesne.

(2)Tjieltine gusnie vaenebe enn 30 almetjh Saemiedigkien veeljemelåhkosne, veeljemeståvroe edtja dåårrehtidh guktie dah åvtelhbodti tjaatsestimmieh mah leah saemiedigkieveeljemasse vadteme, ov-rihpestamme seedtesuvvieh ryøknemeveeljemeståvrose dan varke dah båetieh.

(3)Tjieltine gusnie 30 jallh jienebh almetjh Saemiedigkien veeljemelåhkosne, saemieveeljemeståvroe edtja dan varke dihte annjebodts ryøkneme dejstie åvtelhbodti tjaatsestimmijste jih veeljemedigkietjaatsestimmijste lea orrijamme, ryøknemeveeljemeståvrose
a)   fiereguhtene haeresne gaajhkh tjaatsestimmieh jih tjaatsestimmieleahpah  seedtedh, mejtie lea vadteme veeljemedigkesne jih dejtie mah leah åvtelhbodti vadteme
b)   gaajhkh veeljemekåarhth jih gaptjeseskuahpah seedtedh mah leah båateme dejstie åvtelhbodti tjaatsestimmijste
c)   vihtiestamme kopijem seedtedh saemieveeljemeståvroen tjåanghkoegærjeste jih
d)   kopijh klååkemijstie seedtedh mah båateme.

(4)Edtja materijellem hijvenlaakan tsagkedh aktene åajvoeh paahkesne jih dam verkemes jih jearsoesommes vuekesne seedtedh. Saemieveeljemeståvroe edtja materijellem seedtedh seenhtemes fearan gaskevåhkoen ts. 15. veeljemen mænngan.

§ 64. Prinsipph ryøknemasse
(1)Edtja tjaatsestimmieleahpide ryøknedh gøøkth, aktene annjebodts jih aktene minngemosth ryøknemisnie

(2)Edtja sjierelaakan ryøknedh dah tjaatsestimmieh mejtie leah åvtelhbodti vadteme jih dejtie tjaatsestimmide mejtie leah veeljemedigkesne vadteme.

(3)Saemieveeljemeståvroe jallh ryøknemeveeljemeståvroe edtja abpe ryøknemem vååksjedidh.

§ 65. Annjebodts ryøkneme. Reektehtse annjebodts illedahkijste
(1)Edtja annjebodts ryøknemem tjaatsestimmieleahpijste aelkedh, mah leah åvtelhbodti vadteme, minngemes njieljie tæjmoeh åvtelen dihte tjaatsestimmie orrijamme veeljemegievlien gaajhkine tjaatsestimmiegåetine, dastegh dam maahta darjodh bielelen prinsippen tjeakoes veeljemen vøøste strijredh. Vuestelen edtja dam darjodh dan varke gaajhkh åvtelhbodti tjaatsestimmieh leah dååsteme ryøknemesijjesne.
Saemieveeljemeståvroe jih ryøknemeståvroe edtjieh aktem vihties låhkoem tjaatsestimmieh dan annjebodts ryøknemen ålkolen utnedh, jih dejtie pleentedh dej åvtelhbodti tjaatsestimmiejgujmie, mah båetieh mænngan goh dihte annjebodts ryøkneme aalkeme.

(2)Edtja dam annjebodts ryøknemem tjaatsestimmieleahpijste aelkedh, mah leah vadteme veeljemedigkesne, dan varke gåarede mænngan gaajhkh tjaatsestimmieh leah dååsteme saemieveeljemeståvroen luvnie.

(3)Jis jueriedisnie mejtie maahta tjaatsestimmieleahpah jååhkesjidh, edtja dejtie vøørhkedh jih ij dejtie meatan vaeltedh ryøknemisnie.

(4)Fierguhten læstoen annjebodts tjaatsestimmielåhkoe gaavna gosse ryøknoe man gellie tjaatsestimmieleahpah mah leah vadteme fiereguhten læstose.

(5)Tjieltine gusnie 30 jallh jienebh almetjh Saemiedigkien veeljemelåhkosne edtja saemieveeljemeståvroe dan varke ryøknemem orrijamme, dam annjebodts illedahkem reektehtidh ryøknemeveeljemeståvrose gievlesne.
 
0 Jorkestamme mieriedimmesne suehpeden 15.b.2009 nr. 514.

§ 66. Minngemosth ryøkneme
(1)Ryøknemeveeljemeståvroe dam minngemosth ryøknemem dorje. Dam ryøknemem jih veeljemesalkehtimmiem edtja tjåenghkies darjodh abpe gievlese. Dastegh ryøknemeveeljemeståvroe fiejlh gaavna saemieveeljmeståvroen moeneminie mejtie edtja  tjaatsestimmieh jallh tjaatsestimmieleahpah jååhkesjidh jallh sleengkedh, jallh fiejlh dennie saemieveeljemeståvroen ryøknemisnie, edtja fiejlide staeriedidh.

(2)Tjaatsestimmieleahpah dehtie annjebodts ryøknemistie edtja orresistie ryøknedh. Ryøknemeveeljemeståvroe muana mejtie edtja dejtie tjaatsestimmieleahpide jååhkesjidh, mah idtjin meatan sjidth dennie annjebodts ryøknemisnie. Jååhkesjamme tjaatsestimmieleahpah dej gaskem edtja ektine dej jeatjaj tjaatsestimmieleahpajgujmie ryøknedh.

(3)Fiereguhten læstoen tjaatsestimmielåhkoem gaavna gosse ryøknoe man gellie tjaatsestimmieleahpah leah vadteme fiereguhten læstose.

§ 67. Tjåanghkoegærjam tjaeledh. Goerem moenedh.
(1)Tjaatsestimmieståvroe edtja tjåanghkoegærjam tjaeledh gosse veeljemedigkiem tjirrehte.

(2)Saemieveeljemeståvroe edtja tjåanghkoegærjam tjaeledh gosse dejnie åvtelhbodti barkojne giehtele jih veeljemem tjirrehte.

(3)Ryøknemeveeljemeståvroe edtja tjåanghkoegærjam tjaeledh gosse ryøknoe jih  veeljemesalkehtimmiem dorje.

(4)Barkoe- jih ektiedimmiedepartemente goerem muana, gusnie edtja reereldh tsiehkieh, dåastovem jih gietedimmiem tjaatsestimmijste jih tjaatsestimmieleahpijste,
ryøknemem, veeljemesalkehtimmiem jih giehtjedimmiem tjåanghkoegærjeste
tjaeledh. 

(5)Saemiedigkie goerh muana, § 67 (3) mietie.

(6)Dah veeljemeåejvieladtjh diedtem utnieh muaneme goerh nuhtjedh.

Kapihtele 11. Maandatejoekedimmmie jih kandidateveeljeme.

§ 67a. Maandath joekedidh veeljemegievlide.
(1)Maandatide joekedidh veeljemegievlide lea guktie St. Lagües vuekie lea, m. saemielaaken § 2-4. Edtja gaajhkh Saemiedigkien 39 tjirkijh joekedidh veeljemegievlide.  Veeljemegievlien joekedimmielåhkoe dennie maandatejoekedimmesne veeljemegievliej gaskem, lea man gellie almetjh  lea almetjelåhkosne  veeljemegievlesne

(2)Joekedimmie voestes lihtsen mietie lea naemhtie:
a)   Fïereguhte veeljemegievle edtja 2 maandath utnedh.
b)   Dejtie jeatjabidie 25 maandatide joekede dan mænngan tsiehkielaakan veeljemegievliej gaskem, mestie man gellie almetjelåhkosne tjaalasovveme, gosse dam joekedimmielåhkoem fiereguhten gievlesne juaka låhkojne 1-3-5-7 j.n.v. Dah kvotienth mah båetieh, øørnegen mietie nommerem åadtjoeh. Maandatide joekede dejtie veeljemegievlide dejstie kvotientide mah åvtese båateme. Maandate nr. 1 sjædta dan veeljemegeavlan mij dam støøremes kvotientem åtna. Maandate nr. 2 båata dan veeljemegeavlan mij dam mubpie støøremes kvotientem åtna j.n.v. Jis gøøkte jallh jienebh veeljemegievlieh seamma kvotientem utnieh, maandate båata dan veeljemedajvese mij dam støøremes joekedimmielåhkoem åtna. Jis seamma joekedimmielåhkoem utnieh, dellie vuerpiem geasa man veeljemegeavlan maandate edtja båetedh.
c)   Ij edtjh læjhkan Åarjel-Nøørjen veeljemegeavlan jienebh maandath vedtedh enn veeljemegievlie sijhteme åadtjodh jis gaajhkh 39 tjirkijh lin joekedamme tsiehkielaakan veeljemegievliej gaskem.

§ 68. Veeljemesalkehtimmie. Kaandidath joekedidh.
(1)Ryøknemeståvroe edtja gievlien veeljemesalkehtimmiem varki darjodh jih gievlien maandath læstoej gaskem joekedidh. Dihte maandatejoekedimmie lea guktie St. Laguës sjiehtedamme vuekie jeahta.

(2)St. Laguës sjïehtedamme vuekie sæjhta jiehtedh fierhten læstoen tjaatsestimmielåhkoe juakasåvva 1,4-3-5-7 j.n.v. m. veeljemelaaken § 11-4 (3). Fierhte tjaatsestimmielåhkoe edtja juekedh dan gellie aejkieh goh daerpies edtja gaavnedh man gellie maandath læstoe edtja utnedh. Dihte voestes maandate båata dan læstose mij dam støøremes kvotientem åtna. Dihte mubpie maandate båata dan læstose mij dam mubpie støøremes kvotientem åtna. Dihte gåalmede maandate båata dan læstose mij dam gåalmede støøremes kvotientem åtna. Jis jienebh læstoeh seamma kvotientem utnieh, maandate båata dan læstose mij støøremes tjaatsestimmielåhkoem åtna. Jis seamma tjaatsestimmielåhkoem utnieh, dellie vuerpiem geasa man læstose maandate båata.

§ 69. Kaandidateveeljeme
(1)Gosse sjæjsjalamme man gellie maandath  akte veeljemelæstoe edtja utnedh, veeljemeståvroe dejtie joekede læstoen kaandidatide. Kaandidath mah eah leah veeljedihks, ij meatan vaeltieh.

(2)Kaandidateveeljeme lea naemhtie:
Voestegh dejtie nommide ryøknoe mah leah dennie 1. sijjesne tjaatsestimmieleahpine. Dihte kaandidate man nomme jeenjemes aejkieh tjåådtje veeljesåvva. Dan mænngan ryøknoe dejtie nommide mah leah 2. sijjesne tjaatsestimmieleahpine. Dihte kaandidate,  man nomme jeenjemes aejkieh tjåådtje gosse tjåanghkan beaja dejtie illedahkide dehtie voestes  jih mubpien ryøknemistie, veeljesåvva. Naemhtie ryøknoe seammalaakan goske gaajhkh tjirkijesijjieh mejtie  læstoe edtja utnedh leah dieves. Jis jienebh kaandidath seamma illedahkem åadtjoeh, dihte voestegas raajroe læstosne minngemosth muana.

(3)Fierhte læstoe edtja dan gåhkese gåarede dan gellie sæjjasadtje tjirkijh åadtjodh goh tjirkijh, lissine golme.  Sæjjasadtjetjirkiji sijjieh joekede seammalaakan goh tjirkiji sijjieh.

§ 70. Veeljemeilledahkem gærjan sijse tjaeledh. Saemiedigkien veeljememoenehtsasse seedtedh.
(1)Gosse tjaatsestimmide ryøkneme jih veeljemesalkehtimmie orrijamme, ryøknemeståvroen åvtehke edtja, m. § 67, dåårrehtidh guktie vihtiestamme kopije destie mij lea gærjan sijse tjaaleme veeljemen bijre, jih dejtie klååkemidie jih tjaalegidie dan veeljemen tjirrehtimmien bijre, varki seedtesuvvieh Saemiedigkien veeljememoenehtsasse.

(2)Dah ryøknemeståvroen lihtsegh gærjan vuelielisnie tjaelieh.

§ 71. (Laahpehtamme)

§ 72. Luhpiedimmie dejtie veeljeme tjirkijidie.
(1)Saemiedigkien veeljememoenehtse luhpiedimmiem tjaala gaajhkide veeljeme tjirkijidie jih sæjjasadtje tjirkijidie. Dah tjirkijh neebnesuvvieh dennie raajrosne mah tjåådtje § 68 jih § 69. Dejtie sæjjasadtje tjirkijidie tjåådtje mah lihtsegi åvteste dah edtjieh årrodh,  jih seamma aejkien edtja aaj tjåadtjodh mennie sijjesne raajrosne dah leah veeljeme.

(2)Veeljememoenehtsen lihtsegh luhpiedimmien nualan tjaelieh jih dam Saemiedægkan seedtieh. Saemiedigkien veeljememoenehtse såårne ryøknemeveeljemeståvrojde jih dejtie veeljeme tjirkijidie jih sæjjasadtje tjirkijidie guktie illedahke veeljemistie sjidti jih bievnese aaj reaktoen bijre luajhtasovvemem  veeljemistie syøkedh.

(3)Dah luhpiedimmieh biejesuvvieh Saemiedægkan jååhkesjæmman.

Kapihtele 12. Jienebelåhkoeveeljeme

§ 73. Tsiehkieh jienebelåhkoeveeljemasse
(1)Veeljeme øørnesåvva goh jienebelåhkoeveeljeme jis aktene veeljemegievlesne ij leah jienebh enn akte jååhkesjamme læstoeraeriestimmie.

(2)Saemiedigkien veeljememoenehtse bæjkohte veeljeme øørnesåvva goh jienebelåhkoeveeljeme jih bievnese dej njoelkedassi bijre mah faamoem utnieh dan veeljemasse.

§ 74. Guktie jienebelåhkoeveeljemem tjirrehtidh
(1)Dah veeljijh tjaatsestieh seamma tjaatsestimmieleahpine tjirkijidie jih sæjjasadtje tjirkijidie. 

(2)Dah tjaatsestimmieleahpah maehtieh utnedh guektiengierten raajan dan jijnjh nommh goh man gellie tjirkijh mah edtjieh veeljemegievleste veeljesovvedh.

§ 75. Veeljemesalkehtimmie gosse jienebelåhkoeveeljeme
(1)Dennie veeljemesalkehtimmesne ryøknoe voestegh dejtie tjaatsestimmide mah leah tjirkijidie vadteme. Jis ij leah juakeme tjirkiji jih sæjjasadtje tjirkiji gaskem tjaatsestimmieleahpesne, dah voestes leah tjirkijh, jih dah minngebe goh sæjjasadtje tjirkijh. Dastegh tjaatsestimmieleahpesne jienebh enn golme nommh goh tjirkijh jallh sæjjasadtje tjirkijh, dah jeatjah nommh mah raajroen minngielisnie tjåadtjoeh eah leah meatan.

(2)Maahta aktem nommem ajve akten aejkien fierhtene tjaatsestimmieleahpesne tjaeledh.

(3)Dah kaandidath mah jeenjemes tjaatsestimmieh tjirkijinie åådtjeme leah tjirkijinie veeljeme raajrosne, tjaatsestimmielåhkoen mietie. Dah mah dan mænngan leah jeenjemes tjaatsestimmieh åådtjeme gosse tjirkijetjaatsestimmieh jih sæjjasadtje tjirkijetjaatsestimmieh ektesne ryøknoe, leah sæjjasadtje tjirkijinie veeljeme øørnegisnie tjaatsestimmielåhkoen mietie. 

(4)Jis jienebh kaandidath seamma jijnjh tjaatsestimmieh åadtjoeh, dellie vuerpiegieseminie illedahkem muana.

Kapihtele 13. Pryøveme veeljemen luhpievoeteste. Klååkeme

§ 76. Klååkeme
(1)Gaajhkesh mah tjaatsestimmiereaktoem utnieh, maehtieh klååkedh dej tsiehkiej bijre dejnie åvtelhbodti barkojne jih veeljemen tjirrehtimmine dennie veeljemegievlesne satne lea tjaalasovveme Saemiedigkien veeljemelåhkosne. Jis klååkeme lea gyhtjelassh tjaatsestimmiereaktoen bijre jallh nuepien bijre tjaatsestidh, aaj dihte mij ij leah veeljemelåhkosne tjaalasovveme klååkemereaktoem åtna.

(2)Tjuara klååkemem evtiedidh eannan tjijhtje biejjieh vaaseme veeljemebiejjien mænngan.  Jis edtja klååkedh  ryøknemeståvroen veeljemesalkehtæmman tjuara dam darjodh eannan tjijhtje biejjieh vaasese mænngan veeljemesalkehtimmie båateme.

(3) Saemiedigkie lea klååkemesuerkie.

(4) Klååkeme edtja tjaeleldh årrodh jih edtja dam tjielten saemieveeljemeståvrose, ryøknemeveeljemeståvrose jallh Saemiedigkien reeremasse buektedh.

§ 77. Goerehtimmie veeljemistie. Luhpehts veeljeme-  ikth vielie veeljeme
(1)Dihte aadtjen veeljeme Saemiedigkie nænnoestimmiem vaalta mejtie veeljeme laaken mietie.

(2)Saemiedigkie edtja dåårrehtidh guktie fiejlide staerede dan gåhkese gåarede.

(3)Saemiedigkie edtja moenedh veeljeme aktene tjieltesne jallh veeljemegievlesne luhpehts jis fiejlh leah dorjesovveme mejtie aervede tsevtsiehtimmiem åtneme veeljemen illedahkese, jih mejtie ij gåaredh staeriedidh. 

(4)Gosse moeneme dihte veeljeme aktene tjieltesne jallh veeljemegievlesne lea luhpehts, Saemiedigkie stillie edtja ikth vielie veeljemem årrodh. Saemiedigkie maahta sjiere tsiehkine stilledh edtja ikth vielie veeljemem årrodh abpe veeljemegievlesne jalhts fiejlie ij leah gaajhkide tjieltide gievlesne.

§ 78. Tjirrehtimmie ikth vielie veeljemistie
(1)Aktene ikth vielie veeljemisnie die Saemiedigkien veeljemelåhkoem nuhtjie dehtie voestegas veeljemistie. Edtja veeljemelåhkoem orrestidh jih fiejlh staeriedidh.

(2)Dastegh daerpies aktem maereles tjirrehtimmiem darjodh dehtie ikth vielie veeljemistie, departemente maahta jeatjahlaakan moenedh enn guktie daan mieriedimmien moenemh  jiehtieh.

Kapihtele 14. Orre veeljemesalkehtimmie  veeljemeboelhken

§ 79. Orre veeljemesalkehtimmie
(1)Ryøknemeståvroe edtja, gosse Saemiedigkie dam muana, aktem orre veeljemesalkehtimmiem darjodh jis akte tjirkijesijjie Saemiedigkesne gåaroes sjædta.

(2)Ryøknemeståvroe luhpiedimmiem tjaala disse mij lea tjirkijinie jallh sæjjasadtje tjirkijinie veeljeme voestes lihtsen mietie. Dennie luhpiedimmesne edtja tjåadtjodh mij nommeridie øørnegisnie dihte veeljeme tjirkije edtja utnedh. Dan sæjjasadtje tjirkijasse edtja tjåadtjodh man tjirkijen jallh mej tjirkiji åvteste satne edtja årrodh, jih mij nommeridie sæjjasadtjeraajrosne. Luhpiedimmiem Saemiedægkan seedtie. Seamma tijjen bievnese dan veeljeme tjirkijasse jallh sæjjasadtje tjirkijasse veeljemen bijre jih reaktoen bijre luajhtasovvemem veeljemijstie ohtsedidh.

Kapihtele 15. Ovmessie moenemh

§ 80. Veeljememateriejellh tjaavkodh, læjkoedidh jih eerjedh.
   Veeljemematerijellh tjaavkodh, læjkoedidh jih eerjedh gosse veeljeme nåhkeme, edtja darjodh guktie tjåådtje våarhkoelaaken moeneminie jih mieriedimmesne dennie moenemisnie.

§ 81. Luhpie Saemiedigkien veeljemelåhkose jih dejtie jeatjah materijellide - byøgkelesvoete
(1)Jis ij mij-akt jeatjebem tjåadtjoeh laaki jallh mieriedimmiej moeneminie, maahta ajve tjaalegh jallh kopijh Saemiedigkien veeljemelåhkoste vedtedh jallh deelledh– daan nuelesne dihte mij lea nuhtjeme kroessem biejedh,
a)   byøgkeles barkijidie gosse daerpies dienesjen gaavhtan jallh
b)   jeatjabidie gosse Saemiedigkie latjkajamme

(2)Luhpiem veeljemelåhkose jih dejtie jeatjah veeljemematerijellide  maahta ajve vedtedh dotkijidie daejremevoeten gaavhtan gosse Saemiedigkie disse latjka.

§ 82.  Sjeavohtsvoetediedte
(1) Reeremelaaken moenemh sjeavohtsvoetediedten bijre, seamma faamoem utnieh saemiedigkieveeljemisnie.

(2) Akte almetje mij aktem veeljijem tjaatsestimmine viehkehte jih daajroem åådtje guktie dihte tjaatsestamme, sjeavohtsvoetediedtem dan bijre åtna.

§ 83. Aerviedimmie mierijste. Aanteges luejhtedh jis mierien bijjelen vaaseme.
(1)Jis akte biejjie mij lea dihte våarome akten mearan akten aejlies beajjan båata, dihte mierie aalka juhtedh dan gietskemes minngeben aarkebiejjien.

(2)Jis akte biejjie orrijæmman  akten aejlies beajjan båata, dellie dihte mierie jåhta dan gietskemes mubpien aarkebeajjan.

(3)Dah moenemh voestes jih mubpien lihtsesne faamoem utnieh desnie gusnie akte biejjie mij lea dihte aaremes jallh seentemes tijje naan dahkose daan mieriedimmien mietie, akten aejlies beajjan båata.

(4)Jis daan mieriedimmien mieriej bijjelen vaaseme maahta ajve aanteges luejhtedh jis mierien bijjelen vaasesme fåantoej gaavhtan mij dihte mij diedtem åtna mieriem steeredh idtji reerh, jallh idtji maehtieh mieledh gænnah.

§ 84.  Bieljelimmiediedte
   Gaajhkh byøgkeles barkijh diedtem utnieh, dan gåhkese gåarede, bievnesh dejtie veeljemeåejvieladtjide vedtedh mah dah krievieh nuhtjedh dan åvtelhbodti barkose jih tjirrehtæmman veeljemistie.

§ 85. Bievnesh veeljemestatistihkese
   Dah saemieveeljemeståvroeh, ryøknemeståvroeh jih Saemiedigkie diedtem utnieh dejtie bievnesidie vedtedh mah departemente jallh Statistisk Sentralbyrå tuhtjieh daerpies gosse dah edtjieh veeljemeilledahkh bæjhkoehtidh jallh byøgkeles veeljemstatistihkem evtiedidh.

§ 85a. Veeljemevuartasjimmien bijre.
(1)Tjielte-jih regijovnaledepartemente maahta akkrediteredh nasjovnale jih gaskenasjovnale veelemevuartasjæjjah institusjovnijste jallh siebrijste, guktie dah åadtjoeh giehtjedidh guktie veeljemem Saemiedægkan tjirrehte. 

(2)Dah tjielth diedtem utnieh akkrediteradamme veeljemegiehtjedæjjah dåastodh jih sjiehteladtedh veeljemevuartasjæmman.

0 Lissiehtamme mieriedimmine suehpeden 15.b. 2009 nr. 514. 

§ 86. Dah maaksoeh saemiedigkieveeljemisnie
(1)Staaten  beetnehkaasse dejtie maaksojde ryøknemeståvrojde maaksa 28 kråvnajgujmie fiereguhten tjaalasovveme almetjasse dejnie veeljemelåhkojne veeljemegievlesne.

(2)Staaten beetnehkaasse maaksa Samiedigkien veeljememoenehtsen maaksojde giehteldæmman,  mah leah dah darjomesh mah lea saemielaakesne jih daennie mieriedimmesne nænnoestamme. Departemente maahta – rååresjimmesne Saemiedigkine – aktem mieriem biejedh dejtie maaksojde mah staate edtja maeksedh, guktie voestes punktumesne tjåådtje, jih maahta aktem plearoeh beetnehveahkam nuhtjemasse Saemiedægkan biejedh maam edtja maaksojde maeksedh.

Kapihtele 16. Faamoem åådtje.

§ 87.  Faamoem åådtje
(1) Daate mieriedimmie dallah faamoem åådtje

(2) Mieriedimmie goeven 10.b. 2004 nr. 1641 veeljemen bijre Saemiedægkan orrije.
________________________________________