Konsultašuvdnageatnegasvuohta sámi áššiin

Álgoálbmogin lea sámiin vuoigatvuohta jerrojuvvot sidjiide guoski áššiin. Dát vuoigatvuohta čuožžu ILO-konvenšuvnnas nr. 169 iehčanis stáhtaid álgoálbmogiid ja olmmoščearddaid birra, 6. artihkkalis. Šiehtadusas stáhta ja Sámedikki gaskasaš konsultašuvnnaid čađahanvugiid birra, man vuollai gielda- ja guovloministtar ja sámediggepresideanta čáliiga miessemánu 11. beaivvi 2005, leat mearriduvvon dárkilet vuogit mo konsultašuvnnat Sámedikkiin galget čađahuvvot. Sámedikki dievasčoahkkin dohkkehii čađahanvugiid geassemánu 1. beaivvi 2005. Gonagaslaš resolušuvnnain suoidnemánu 1. beaivvi 2005 nannejuvvui ahte sohppojuvvon prosedyrat galget gustot oppa stáhtahálddahussii.

Stáhta eiseválddiin soaitá maiddái leat geatnegasvuohta čađahit konsultašuvnnaid eará sámi beroštumiiguin ge go Sámedikkiin. Dát gusto erenoamážit áššiide mat gusket sámi ealáhusaide, nu mo boazodollui.

STÁHTA EISEVÁLDDIID JA SÁMEDIKKI GASKASAŠ KONSULTAŠUVNNAID PROSEDYRAT

Konsultasjovnedïedte saemiej aamhtesinie

Saemielaakesne dïedte staate, fylhketjïelth jïh tjïelth tjuerieh Saemiedigkiem jïh jeatjah saemien ïedtjh konsulteeredidh  dejnie aamhtesinie mah maehtieh ulmiem åadtjodh saemien ïedtjide.

Saemielaaken njoelkedassh, kapihtele njieljie, sjïehteladta konsultasjovnh byögkeles åejvieladtji gaskem jïh Saemiedigkie, jallh mubpieh saemien ïedtjh, edtjieh hijven jaahkosne dorjesovvedh jïh dejnie aajkojne sïemes sjïdtedh.

Daate sæjhta jiehtedh gaskem jeatjah edtjieh konsultasjovnide tjïrrehtidh sinsitnien lojaliteete jïh seahkarimmine guejmiej ïedtji, vierhtieh jïh daerpiesvoeti åvteste.  

Dïhte tjuara årrodh nuekies tïjje konsultasjovnide. Prosessen stuaradahke sæjhta gaskem jeatjah jearohks aamhtesen kompleksiteeteste jïh tjuara aamhtesistie aamhtesasse sjæjsjalidh. Sïejhme daarpesje vielie enn aktegs bïevnesetjåanghkoe jis konsultasjovnedïedtem illie. Guejmieh tjuerieh aaj sjyöhtehke bïevnesh aamhtesen bïjre sinsitnine juekedh, guktie saemien guejmie edtja maehtedh goerehtidh, jïh eensilaakan evtiedamme råajvarimmiem vuarjasjidh. Dej tsiehkine gosse guejmie eah seamedh, edtja saemien guejmien vuajnoem jïh vuarjasjimmieh tjïelkeslaakan buektedh tjaaleginie mah minngemes sjæjsjalæjjese seedtedh.

Tjïelth jïh fylhketjïelth maehtieh jïjtje konsultasjovnen tjïrrehtimmiem sjïehtedidh dej tsiehkiej mietie dej tjïeltesne jïh fïerhtene aamhtesinie. Tjïelte jïh orrestehtemedepartemeente lea laavenjostosne KS:ine jïh konsultasjovnine Saemiedigkine jïh Nöörjen Båatsoesaemiej Rïjhkesiebrie (NBR), bïhkedimmiem dorjeme tjïeltide jïh fylhketjïeltide. Bïhkedimmien aajkoe lea tjïeltide jïh fylhketjïeltide praktihkeles viehkievierhtiem vedtedh tjïrrehtimmine konsultasjovnedïedteste saemielaaken mietie.

Konsultasjovnedïedte faamosne lissine sïejhme gïetedimmienjoelkedasside. Ij laake tjïelten jïjtjestuvremem jeatjahtehtieh.

Aalkoe-åålmegi reakta sjidtieh konsulteeredh lea tjaaleme ILO-konvensjovne nr. 169 aalkoe-almetji jïh krirrie-almetji bïjre jïjtjeraarehke staatine, artihkele 6. 

• Saemielaake 
• Bïhkedimmie tjïeltide jïh fylhketjïeltide konsultasjovni bïjre saemien ïedtjine.pdf

Rádudallamvælggo sáme ássjijn

Sámelágan le vælggo stáhttaj, fylkasuohkanijda ja suohkanijda rádudallat Sámedikkijn ja ietjá sáme berustimij ássjijn mij sidjij guosski.

Njuolgadusá sámelágan, nælját kapihttalin, gárvedi dilev vaj rádudallama almulasj oajválattjaj ja Sámedikke jali ietjá sáme berustimij gaskan, galggi liehket buorre ájggomusáj ja dajna ulmijn vaj semasvuohtaj jåksi.

Dát merkaj rádudallama galggi tjadáduvvat gasskasasj åskåldisvuodajn ja vieledusájn oassálasstij berustimijs, árvojs ja dárbojs.

Dárbahuvvá nuoges ájgge rádudallamijda. Prosessa stuorrudahka le dan duogen man moattebelak ássje le, ja viertti mierreduvvat ássjes ássjáj. Dárbahuvvá ienep gå akta ájnegis diehtotjåhkanibme ållidittjat rádudallamvælgov. Oasselasste hæhttuji aj juohket guoskavasj diedojt ássje hárráj gaskasa, vaj sáme oassálasste máhttá oahpásmuvvat ássjáj, ja dågålasj vuodo nanna merustit oajvvaduvvam dåjmav. Dalloj gå oassálasste e guorrasa, galggá sáme oassálasste vuojnno ja árvustallama boahttet tjielgga åvddån dokumentajn ma manni låhpalasj mierrediddjáj.  

Suohkana ja fylkasuohkana máhtti ietja hiebadit rádudallamij tjadádimev dilijda ietjas suohkanin ja ájnegis ássjáj. Suohkan ja ådåsmahttemdepartemænnta le aktijradij Ks:ajn ja rádudallama baktu Sámedikkijn ja Vuona Boatsojsáme Rijkasiebrijn (NRL) dahkam bagádustjállagav suohkanijda ja fylkasuohkanijda. Ulmme bagádustjállagijn le vaddet suohkanijda ja fylkasuohkanijda praktihkalasj viehkkenævov gåktu rádudallat sámelága milta.  

Rádudallamvælggo doajmmá duodden dábálasj ássjegiehtadallama njuolgadusájda. Láhka ij rievddada suohkana iesjstivrrimav.  

Álggoálmmuga rievtesvuohta rádudaláduvvat gávnnu ILO-konvensjonen nr. 169 om urfolk og stammefolk i selvstendige stater, artihkel 6. 

• Sámeláhka 
• Bagádus suohkanijda ja fylkasuohkanijda rádudallama hárráj sáme berustiddjij.pdf